Turbapätsi on võimalik kasutada ka kui kuivenduselementi. TURBAAIA PUUDUSED: Turbaaed ei pea vastu väga kaua öeldakse , et umbes 10 aastat. Siis tuleb seda uuendada (vahetada turbapätse, lisada turvast ja multsi). Turbaaed peaks asuma varjus! Turbaaiale valitud kohas ei tohi toimuda mulla ülearu kiiret kuivamist! Päikese käes ja tuulises kohas võib turvas kuivada kõvaks ja seda on raske uuesti märjaks saada. Turbaaeda ei rajata käidavate teede äärde. Ei sobi ka mullaraja äärde, sest pätsidele pritsiv muld kiirendab turba lagunemist. Turbaaed ei tohiks asuda ka suurte puude all, sest peenrasse kasvavad puujuured imavad vett ( puuvõra ei lase läbi ka vihmavett) ja substraat kuivab rutem läbi. Turbaaed ei tohiks asuda päikselises kohas, sobib koht, kuhu langeb vaid paar tundi päikesevalgust. Turbaaed ei tohi asetseda tuulises kohas. Kaitsta tuleb seda just põhja ja
Puiduimmutusvahendi kasutamisel tuleb veenduda, et see ei pärsi peenral kasvavate taimede kasvulusti. 2 Mitte iga turvas ei sobi Tellides turvast ja öeldes, et vajate seda aias, kiputakse kohale vedama tumedat, nätsket alumiste kihtide turvast. Oma värvilt ja mõneti ka struktuurilt sarnaneb ta mullale - seega aeda justkui parim. Kahjuks mitte turbaaeda. Sinna vajame heledat, pindmisemat turvast, mida peenestatuna (freesituna) suurel hulgal loomadele allapanuks tarvitatakse. Freesturvas tekitab turbaaia taimedele meeldiva koheva ja õhurikka pinnase. Samaväärselt hästi sobivad ka turbapätsid. Liigse kohevuse vähendamiseks võime freesturbale hulka segada kuni 1/3 mahuosa puhast ehitusliiva. Võimaluse korral lisame ka veidi poolkõdunenud okkapuru. Sellise seguga täidame augu või piirete vahele jääva 'küna'
põõsaste juuri, tuleb pind katta spetsiaalse vett läbilaskva, kuid juuri mitte läbilaskva kangaga. Edasi leotame turbapätse, vajadusel lõikame tasasemaks ja hakkame neid laduma vastavalt etteantud kontuurile (joonisele). Turbaplokid võib kinnitada aluspinna külge ja omavahel siduda puupulkade abil. Turbapätsidest piiratud ala täidame jämeda freesturba ja männikoore seguga. Pind tuleb kõvasti kinni tampida, kui tahame juurde laduda uusi korruseid. Turbaaeda paigutame ka suuri raudkive või puupakke - see on aia ilustamiseks ja hooldustööde lihtsustamiseks, et oleks, kuhu astuda. Pruunid turbapätsid hakkavad rohetama juba järgmisel aastal, kolmandal aastal on nad ühtlaselt kaetud rohelise samblavaibaga, sest rabast toodud pätsides on peidus samblaeosed, mille abil nad paljunevad. Hea oleks, kui just rajatud turbaaed seisaks mõni kuu, enne kui hakata sinna taimi istutama
seemnetest varakult idandades ning taimed ette kasvatades üheaastaste suvelilledena. Talvitamine kasvukohal pole nende taimede külmaõrnuse tõttu mõeldav. [13] Üheaastaseid pärdiklilli kasutatakse lillepeenardes, ääristaimedena. Neid võib istutada rõdu- ja aknakastidesse või vaasidesse maja põhjapoolsele küljele. Mõningad liigid sobivad kiviktaimlasse pinnakattetaimena. Vaskpunane ja punane pärdiklill sobib istutada soisesse turbaaeda (istutussügavus sel juhul 5-10 cm veetasemest kõrgemal), mõned liigid sobivad kaldataimedeks. Vaatamata sellele, et pärdiklille loetakse konteinerites kasvatatavaks taimeks, sobib ta hästi ka avamaale, eriti niiskemale pinnasele. Teda võib edukalt istutada ka näiteks veekogu kaldale. Seal kasvab paremini kollane pärdiklill (M. luteus), mis annab hästi seemet ja paljuneb isekülviga. Seepärast suhtutakse mõnikord pärdiklille kui pahatahtlikku, raskesti väljajuuritavasse umbrohtu.
juurestikku vigastada. Magnooliat tuleks väetada täisväärtusliku mineraalväetisega alates märtsi lõpust kuni suve keskpaigani iga kahe nädala tagant. Peale juuli keskpaika peaks lõpetama igasuguse väetamise, võimaldades taimel niimoodi talveks valmistuda. Muld peab magnooliate kasvukohas olema parasniiske, hea õhustatusega, viljakas ja nõrgalt happeline. Neutraalse ja aluselise mulla puhul tuleks mulla sisse segada haput turvast või istutada magnoolia päris turbaaeda. Kastmine on selle taime kasvatmisel üks peamisi tegureid. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliaid, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta pakase eest varjutuskangastega. Katmiseks ei tohi kasutada kilet ega vett mitteläbilaskvaid materjale. Eestis magnooliatel arvestatavad kahjurid ja haigused peale hallituse ja juuremädaniku puuduvad. 19 Picea abies Kuusk