Püksisääred ulatusid põlvini, värvli jagu jäi allapoole põlve. Pükste sääreotstes olid kahe sõlme laiused värvlid. Värvli mõlemas otsas olid nööpaugud, millest käis läbi värviline säärepael - kalasabapael. Paelaga tõmmati värvli otsad vaheliti ja seoti värvel suka peale paelaga ümber jala kinni. Pael seoti ka üks ord ümber sääre värvli pealt. Paelast tehti jala kõrvale aasad ja otsad jäid tupsudega rippuma. 8 Vatt Äksi mehe vatt valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes tükis - keset selga oli õmblus. Hõlma - ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk lõtused. Väga iseloomulikud olid lipiga ehk selja keskjoonel vööst allpool oleva lahtise voldiga vatid.
lilli - tulpe, nelke, roose, mida ühendab looklev taimeväät. Põhja-Eesti must ja nn. tulitanud tikand (pruun kuldse läikega siidniit) on Hispaanias 17. sajandil moes olnud muskaatpruuni siidtikandi rahvapäraseks vasteks. Paljud valged tikandid aga jälgivad 17 ja 18 sajandi pitsimustreid. Mustjala naisekostüümis võib aga leida XVII sajandi barokse särgi iseloomulikud laiad varrukad, pitsiga ääristatud laia krae ja tupsudega nöörkinniti kaelusel. Kaunis sarnased on ka Saare- ja Muhumaal kantud naistekingad oma kaugete eurooplastest esivanematega. Eesti ehetes võib barokliku lillkirja kõrval leida ka sõrmustele ilmunud inglipeakest. Haruldased on talupoegade hõbepeekrid Virumaalt, mille omanikeks on olnud praegusel Lahemaal elanud taluperemehed. Palmse mõisahärra on aga oma talupojad tõstnud sellise au sisse, et mõnedele neist on 1729. aastal vapp antud. Ilumäe kirikus võib neid tänini näha.
raamides. Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja koshenillpunaste lappidena. Ja neis lappides võis näha inimeste päid, voonakesi, lillesid ning tähti. Õhtupoolikuil tuli Popi siia end soojendama. Iga värvilapp andis isesugust sooja. Popi tõstis koonu ja vaatas pilusilmil klaase. Talle näis, nagu oleks iga värv iseviisi lõhnanudki. Toa ühes nurgas punase baldahhiini all, millest rippusid tolmused tupsudega nöörid, oli Isanda voodi. Muu osa tuba oli peaaegu ääreni täis mööblit. Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei saanud astuda: mosaiikustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaartidega. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning purpurkuubi. Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas
Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja koshenillpunaste lappidena. Ja neis lappides võis näha inimeste päid, voonakesi, lillesid ning tähti. Õhtupoolikuil tuli Popi siia end soojendama. Iga värvilapp andis isesugust sooja. Popi tõstis koonu ja vaatas pilusilmil klaase. Talle näis, nagu oleks iga värv iseviisi lõhnanudki. Toa ühes nurgas punase baldahhiini all, millest rippusid tolmused tupsudega nöörid, oli Isanda voodi. Muu osa tuba oli peaaegu ääreni täis mööblit. Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei saanud astuda: mosaiikustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaartidega. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning purpurkuubi. Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes
Popi käis paar ringi toas, nuusutas põrandat ja õhku, lähenes siis uksele ja tuli sooja. Popi tõstis koonu ja vaatas pilusilmil klaase. Talle näis, nagu oleks iga otsusele, et Isand polnud veel tagasi tulnud. Ta oli kauaks ära jäänud. värv iseviisi lõhnanudki. Popi kõndis edasi, kogu aeg terav nina põrandal. Näis, nagu poleks jalad pead Toa ühes nurgas punase baldahhiini all, millest rippusid tolmused tupsudega kandnud, vaid pea jalgu vedanud. Ta riivas astjakirstu, lõuka ja raamaturiiuli nöörid, oli Isanda voodi. Muu osa tuba oli peaaegu ääreni täis mööblit. lõhnade piirkonda. -2- Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu
Popi käis paar ringi toas, nuusutas põrandat ja õhku, lähenes siis uksele ja tuli sooja. Popi tõstis koonu ja vaatas pilusilmil klaase. Talle näis, nagu oleks iga otsusele, et Isand polnud veel tagasi tulnud. Ta oli kauaks ära jäänud. värv iseviisi lõhnanudki. Popi kõndis edasi, kogu aeg terav nina põrandal. Näis, nagu poleks jalad pead Toa ühes nurgas punase baldahhiini all, millest rippusid tolmused tupsudega kandnud, vaid pea jalgu vedanud. Ta riivas astjakirstu, lõuka ja raamaturiiuli nöörid, oli Isanda voodi. Muu osa tuba oli peaaegu ääreni täis mööblit. lõhnade piirkonda. -2- Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu
annaabi.ee 
