MUINASEESTLASTE RAHVAKALENDER JAANUAR 01. Näärid 06. Kolmekuningapäev 13. Nuudipäev e. kanutipäev 14. Taliharjapäev 17. Tõnisepäev 25. Tatjanapäev e. tanjapäev 25. Paavlipäev 01. NÄÄRID Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. 06. KOLMEKUNINGAPÄEV Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse
Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest. Rikkalik kombestik on viimase saja aasta vältel püsinud suuremate muutusteta, jagunedes avalikuks ja koduseks, üksnes oma perele mõeldud nääriõhtuks. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu tööde edendamiseks ja raputati viljapuid korraliku õunasaagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt
Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n Saaremaal suitsutati jõuluõlgedega põldusid. Jõuluööks toodi viljavakk tuppa laua alla ja viidi linnuvihk aiateibasse või katusele, puistati viljateri käsikivile. Hommikul viidi 6 tuppatoodud vakast vilja hobustele ja puistati õlgi lauda-, aida-, kaevuteele. Tõrjeks kurja vastu pandi raudesemeid lauta või talli, tõmmati rist laudauksele, suitsutati kariloomi. (Nõiad omakorda käisid võõraid lambaid niitmas.) Rist tehti peaaegu kõigile esemetele, leivale, toitudele, loomadele ja viljale, samuti tööriistadele - seda kaitseks kurja vastu. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas
Vanasti riputati leivale mõni tera soola ja sooviti seda pakkudes loomadele häid pühi. Nagu eespool viidatud, viiakse tänapäeval tihti metsloomadele ja -lindudele pühadetoitu. Maagilisi tavasid jõulude ajal Saaremaal suitsutati jõuluõlgedega põldusid. Jõuluööks toodi viljavakk tuppa laua alla ja viidi linnuvihk aiateibasse või katusele, puistati viljateri käsikivile. Hommikul viidi tuppatoodud vakast vilja hobustele ja puistati õlgi lauda-, aida-, kaevuteele. Tõrjeks kurja vastu pandi raudesemeid lauta või talli, tõmmati rist laudauksele, suitsutati kariloomi. (Nõiad omakorda käisid võõraid lambaid niitmas.) Rist tehti peaaegu kõigile esemetele, leivale, toitudele, loomadele ja viljale, samuti tööriistadele - seda kaitseks kurja vastu. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli
puu. Vihtu tehti nii aru- kui ka sookasest. Sookasest vihta teati tugevamini lõhnavat. Aga arukasest vihal pidid jälle lehed tugevamini okstel püsima. Viha tegemisel peeti parajaks sellist kimpu, mis parajasti pihku ära mahub. Valmis vihad riputati paarikaupa kokku seotult kuivama. Koht pidi olema hästi tuulduv, kuid varjuline. Laialdaselt tuntud tavaks oli suurte kaseokste või sagedamini isegi kaselatvade või noorte kaskede tuppatoomine suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kevadel tuppatoodud noorte lehtedega suurtel kaseokstel või noortel kaskedel oli olemas oma nimetuski meiud. Saaremaal nimetati nende järgi koguni maikuud meiukuuks. Puude okste seas, mida vanarahvas kasutas, olid kaseokste järel sageduselt teisel kohal kuuseoksad. Okstest valiti välja võimalikult pikad ja vibalikud oksad ning aeti need ladvapoolt alates lõhki. Niisugused valmis vitsad käänati võrusse ja sellisel kujul võisid nad kuni tarvitamiseni seista kasvõi mitu aastat. Kuusevitstega vitsutati
annaabi.ee 
