Kui põlve pihta lüüa, siis refleksi toimel jalg võpatab korra. 3. Reflekside põhiomadused, nende põhjused. Põhiomadused: latentsus (ärritusest liigutuseni kulub teatud aeg), järelrefleks põhjustatud sellest, et närvirefleksi meeleelundisse jõudmiseks kulub aega, käivitumine põhjustatud sellest, et järjest rohkem närvikiude saab närvidelt korralduse, väsimine lihaste kurnatus, retseptorite kurnatus, transmitteraine lõppemine. 4. Kärbsevastse käitumine tupikust väljumisel kui refleksi väsimuse tulemus. Vastne põgeneb valguse eest, aga peab seinani jõudes tagasi pöörduma. Vastne ei suuda teha palju järske pöördeid, transmitteraine saab otsa ja refleks valguse eest põgeneda kaob. Valguse poole roomates õnnestub vastsel tunnelist välja saada. 5. Reflekside ja käitumismustrite erinevused. Käitumismustrid sisaldavad rohkem üksikliigutusi, on keerulisemad kui refleksid, nende
järjest rohkem lihaskiude saab närvidelt korralduse (4) Väsimine (püsiva ärrituse korral refleksi intensiivsus langeb, kuni lakkab hoopis. Taastumiseks vaja teatud “toibumisaega”). Peapõhjused: (a) lihaste kurnatus (b) retseptorrakkude kurnatus (c) transmitteraine lõppemine närvisünapsites. Omadused esinevad ka keerulisemate käitumiste puhul (laululind ja kull). Kärbsevastse käitumine tupikust väljumisel, selle seletus. Kärbsevastse valgusreaktsioon. Vastsel esineb refleks põgeneda valguse eest pimedusse (nukkuma), kuid suudab valguse poole liikudes koopast välja tuööa. Motoorne võime püsib (lihasväsimus ei ole põhjuseks), valgustaju püsib (retseptorite väsimus ei ole põhjuseks). Seletus: vastne ei suuda teha palju järske pöördeid, mistõttu ainus võimalus on liikuda tunnelist välja, kuni saab teha lauge
Ta sündis Alžeerias ja õppis Pariisis École Normale Supérieure'is, kus temast sai filosoofia professor.1960 aastatel üritas Althusser koos oma õpilastega radikaalselt puhastada Marxi filosoofia igasugusest humanismist, historitsismist ja hegeliaanlusest.Althusseri kogu teoreetiline ettevõtmine on kantud ühest eesmärgist, mille ta sõnastab järgmiselt:“Marxi filosoofilise mõtte tundma õppimine, mis on hädavajalik, kui soovitakse väljuda sellest teoreetilisest tupikust, millesse ajalugu on meid juhtinud“. Oma kirjutises lõi Louis Althusser ka oma ideoloogiakontseptsiooni. Althusser tõi välja, et erinevad režiimid ja riigid suudavad hoida kontrolli, tootes subjekte, kes usuvad, et nende positsioon sotsiaalses struktuuris on loomulik. Sisse tuli ideoloogia olulisus. Selle ideeks on, et me oleme loodud viisil, kuidas maailm juba enne meid oli korraldatud. Spetsiifilised sotsiaalsed ja ökonoomilised struktuurid vajavad lisaks
annaabi.ee 
