Maal piirdus õppimine lugemis- ja kirjutamisoksuse omandamisega. Linnaelanikel polnud nii suuri makse ja kohustusi nagu talupoegadel. Talupoeg pidi andma kindla protsendi või osa oma saagist mõisale, töötama teatud hulga päevi isanda majapidamses ning lisaks tasuma ka erinevaid rahalisi makse. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulikke ülal pidama. Maal elamisel oli siiski ka positiivseid külgi. Linnades olid kitsad teed ja tupikud. Majad olid ehitatud sinna, kus iganes oli ruumi. Halva planeerimise tagajärjel olid ka kehvad kanalisatsioonisüsteemid ja kuna veevärk puudus ujusid kõik jäätmed tänavate kõrval kitsastes kanalites, mis tihti voolasid üle. Seetõttu levisid paljud haigused ja inimestel oli pidevalt küljes tülgastav lehk. Linnakodanikel oli oma omand. Linnaelaniku isiklikud asjad kuulusid ainult talle ja mitte kellelegi teisele
* Operantne tingimine – käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Vajadust tekib soovist vältida negatiivset ja eelistada positiivset. Seda võimaldab oskus õppida enda käitumise tagajärjest. Tagajärjeks on kinnitus või karistus. Uuringu sooritas loomkatsega (hiirtega) Ed. Thorndike. Hiir lasti labürünti kus olid tupikud, mitme kordse kordamise järel sooritas hiir teekonna maiuse juurde tee eksitusteta läbimisel. Õpilane saab õpetajalt kiita. * Sotsialne tingimine – mudelõppimine, õppimine sotsiaalsete eeskujude jäljendamise teel (näiteks iidoli käitumise jäljendamine). Nähtakse ühel korral, jäljendatakse/õpitakse ilma igasuguse premeeringuta. Teooria rajaja Albert Bandura,
Vana Maailma ahvid jaotusid ahvideks ja inimahvideks (hominoidid), keda eristab saba ja küünarliigese olemasolu. Inimahvid jagunesid gibbonlasteks ja inimlasteks (hominiidid). Tänapäeva hominiidide hulka kuuluvad alamsugukonnad orangutang, gorilla ja hominiin. Ühed vanimad inimahvide algusaegadest pärinevad leiud kuuluvad prokonsulile, mis on aga üsna üldine nimetus suurele hulgale harudele pika aja jooksul, kes võisid üldsegi ka tupikud olla. Üks mõnevõrra kindlam alguspunkt 17MAT oli Keeniast leitud afropithecus. Euroopa ja Aafrika vahelise silla tekkimisel levisid inimahvid kiirelt kõikjale (praeguste leidude kohaselt jäi Aafrika vahepeal päris tühjaks). Järgmine olulisem punkt oli australopiteekuse ilmumine 4,5 MAT, tunnuseks bipedaalsus, mille tekkel oli ilmne seos kliimamuutustega. Esimeseks homo'ks peetakse habilis't, kelle ajast on leitud ka pihukirveid ja kellega samaaegselt elas ka
Ma uurisin teda ja leidsin tema taskust ühe süstla. Seal sees oli midagi nimega Eeva. Panin selle endale tasku, kuid ei julgenud sellega midagi teha. Uurisin ruumi. Eespool oli uks millest pääsesin teise majja, kuid see oli rikkis ja ei töödanud. Ainus koht kuhu minna oli ülesse. Seal oli mingi müügiautomaat. Selle sees oli üks süstal mingi punase eliksiiriga. Ma ei teadnud mida muud teha, sest mul polnud kuhugi minna. Väljapääs oli suletud ja ülejäänud kohtades olid tupikud. Niisiis panin ma süstla endale sisse. Mu keha hakkas tõmblema. Silmade ees läks punaseks. ''Ole rahulik nüüd. Sinu geenid muutuvad praegu. Lihtsalt ole rahulik ja kõik saab korda.'' Ma ei suutnud midagi öelda. Ma nägin, et käte vahel tekkis mul elekter. Karjusin valust. Liikusin taha ja üritasin tuge leida, kuid kukkusin hoopis trepist alla ja kõik muutus mustaks. Ma kuidagi ikkagi olin veel ärkvel, kuid lihtsalt ei suutnud midagi teha. Minu ette ilmusid kaks Vesti.
· Igal lõimel on prioriteet täisarv 1 kuni10 · Kõrgema prioriteediga lõimedel on eelis madalama prioriteediga lõimede ees. · Vaikimisi prioriteet on 5 · Meetodid 1. setPriority(), 2. getPriority() · Konstandid 1. MAX_PRIORITY, 2. MIN_PRIORITY, 3. NORM_PRIORITY · Lõimede juhtimise konkreetne strateegia on platvormist sõltuv. · Deemonlõimed (Daemon threads) - Käituskeskonnaga (runtime environment ) seotud tööd. · Tupikud (Deadlocks) - Lõimed igavesti blokeeritud, ootavad üksteise järel 14. Loeng Sünkroniseerimine, Interntsionaliseerimine, Lokaliseerimine, Võrguprogrammeerimine Internationalization - i18n Rakenduste projekteerimine selliselt, et seda saab kohandada (lokaliseerida) erinevatele keeltele ja piirkondadele muutmata rakenduse arhitektuuri. 1. Lokaliseerimisel lisatakse piirkonnaspetsiifilised komponendid (nt. tõlgitud tekst, andmete piirkonnaspetsiifiline esitus, töötlus jne