energiasäästlike pirnide vastu, sest see on vajalik, kui tahame ka tulevikus elektrit kasutada! Üks pirnide liik on LED-lambid, mis on üks parimaid tulevikus. Lampidega seonduvad artiklid: 1) Telesaade, mis räägib lampidest kui ka valgusest üldiselt : -->http://teadus.err.ee/artikkel?cat=212 - 2) Akadeemik Peeter Saari ütleb selles loos, et tema arvates on säästupirnid hälve tehnoloogia arengus, tupiktee, kus arenguruumi pole: --> http://www.tarbija24.ee/559362/el- sekkub-meie-kodusesse-ellu-hooglambid-kaovad-tolmuimejad-ei-ime/ 9.kl
Mis siis kui pole kellessegi uskuda ja endast on vähe? Ma leian, et inimene on on kord selline, et tal on vaja ka peale füüsiliselt katsutavate asjade, maailma midagi veel. Ma ei ole nõus väitega, et usk takistab inimesel vaimselt rikastumaks ( religioon võib seda teha küll, aga ma leian et mitte usk). Vaimne edasiliikumine, kui see on vaid individuaalne pürgimus, ei vii kunagi inimest üksinduses kuigi jõudsalt edasi, see pole enam vaimne edasiliikumine vaid pigem üha enam vaimne tupiktee ja paigalseis. Vaimsed väärtused vajavad oma arenguks teisi inimesi ja seega mingil määral ka religioosset vormi. Siinkohal kehtib see ma arvan ükskõik milliste vaimsete väärtuste kohta- vaimne väärtus pole see, mida enesele hoida, vaid neid jagatakse teiste inimestega ja erinevalt materiaalsetest väärtustest vaimsed väärtused jagamisel jagajal ei vähene, vaid kasvavad ja kinnistuvad. Seega ma usun,
Suurkaupmehed varustasid linna või küla töömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi palgatöölisteks. Suurettevõtjate vahendustegevus suurendas töönduse seotust üleeuroopalise turuga ning oli eelduseks industrialiseerimisele. Rakendati traditsioonilisi energiaallikaid. Manufaktuurid kui tööstusliku arengu tupiktee: Rajati nii riigi kui ka eraettevõttel, mille teke jääb 17. sajandisse. Ebaprofessionaalne tööjõud, algeline tööjaotus ning riiklikud privileegid, mis nõrgendasid seotust turuga, ei suutnud manufaktuurid toota kvaliteetselt võrreldes tsunftitootmisega. Samuti puudus töölistel otsene vastutus. Manufaktuuritööndus käis alla. Peamised energiaallikad: 16. sajandil võeti kasutusele pealtvoolu vesiratas
tänu täpsele külastusseirele. Kaitseala põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus ja Emajõe deltasoostik. Külastusloendus Emajõe Suursoo külastuskeskuses ja matkarajal Kaitseala põhiliseks huvikohaks on Kantsi kõrtsi rajatud RMK Emajõe Suursoo külastuskeskus- teabepunkt, kuhu külastustegevus on kontsentreerunud. Kavastu küla kõige idapoolsemasse ossa, endises Kantsi kõrtsis paiknevasse külastuskeskusesse viib tupiktee, kus võiks läbi viia automatiseeritud autoloendust. Autoloendust saaks korraldada ka külastuskeskuse väravate taga, kuhu on rajatud parkla 20-le sõiduautole, ning kust saab alguse 2,5 km pikkune matkarada. Matkarada on varustatud raja alguses suure infotahvliga, kus käib valdav osa külastajatest. Raja eri punktides on seitse väikest infotahvlit. Samuti on rajal kolm lõkkekohta koos kolme pingiga. Raja läbimiseks kulub aega keskmiselt üks tund. Kõrgvee ajal, paraku, on
annaabi.ee 
