Valminud spermid talletatakse manustes. Seemnepõied ja eesnääre eritavad nõret, milles spermid liiguvad. Sperma väljutatakse organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Purske ajal eritub mitusada miljonit spermi. Sugunäärmed hakkavad talitlema 12-15 a., elu lõpuni. Murdeiga algabki munandite tegevusega. Esmased sugutunnused: seemnerakkude teke, meessuguhormoonide teke. Teisased: karvade kasv näol, tugev arenenud lihaskond, madal hääl, iseloom. kehakuju. Naise välimised suguelundid: tupesuue Sisemised: munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Naissugunäärmed on munasarjad, mis asetsevad kahel pool emakat. Nad toodavad suguhormoone, neis valmivad munarakud. Suguhormoonide (toodetud munasarjas ja ajuripatsis) toimel kujunevad esmased sugutunnused: munarakkude areng. Teisased: rindade kasv, puusade laienemine, varurasvkude naha alla. Vastsündinu munasarjades on rakke mitusada tuhat. Eluea jooksul neid juurde ei moodustu Suguküpsuse saabudes hakkavad munarakud suguhormoonide
endometriaaltsükli deskvamatsioonifaas (1.-5. päev) ühendub kusitist eespool vastaspoolse sibulaga hoburauakujuliseks proliferatsioonifaas (6. -14. päev) moodustiseks - Luteaalfaas (15. – 28. päev) Tupeesikusse avanevad Sekretsioonifaas - tupesuue – ostium vaginae – tütarlastel kaetud osaliselt neitsinahaga – VAGINA/COLPOS – TUPP hymen - 10 cm pikkune - väline kusitisuue – ostium urethrae externum - torujas kopulatsioonielund ja sünnitustee - suured esikunäärmed – glandulae vestibulares majores – paarilised
Emakas toetub urogenitaaldiafragmale. Mittesünnitanu emakas kaalub ~50 g ja pikkus on ~7-8 cm. Sünnitanud naise emakas kaalub ~100 g ja pikkus 8-9,5 cm. TUPP vagina Tupp on elastsete seintega 8-10 cm pikkune torujas elund, mille ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus. Piiriks tupe ja tupeesiku vahel on tupesuue, mida tütarlastel osaliselt suleb neitsinahk ( hymen ). Tupe ees asetsevad kusepõis ja kusiti, taha jääb pärasool. Tupp on eest-taha suunas lamendunud ja tema valendik sulgunud. Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi, mille tagumine osa on sügavam. Tupe seina ehitus. Limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga ja moodustab ees- ja tagaseinal ristipidiseid tupekortse, mis on koondunud sammasteks, nn. kortsudesambad. Lihaskest on
mis paiknevad kõhuaordi ja alumise õõnesveeni ümber. Osa lümfist suundub aga kubemekanali kaudu kubeme piirkonna lümfisõlmedesse. Tupp (vagina) Tupp on torujas, elastsete seintega organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja kusiti ning pärasoole vahel. Tupe pikkus on 8-9cm, kusjuures tupe tagumine sein on eesmisest seinast 1,5-2cm pikem. Tupe laius, mis on tema elastsuse tõttu raskesti määratav, on umbes 3cm. Väljaspoolt piirab tuppe tupeesik. Piiriks tupeesiku ja tupe vahel on tupesuue, mida tütarlapsel osaliselt katab neitsinahk e. hüümen. Hüümen kuulub välissuguelundite hulka, kuigi tema sisemine pind on arenenud sisemiste suguelunditega ühisest algmetest. Neitsinahk on varieeruva kujuga, tavaliselt tupeesiku tagumiselt servalt esiletungiv poolkuukujuline limaskestavolt, mis esimese suguühte ajal rebeneb. Neitsinaha rebenemise e. defloratsiooniga kaasneb tavaliselt 10
annaabi.ee 
