ühtemoodi Heterosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse erinevalt Dominantne tunnus- avaldub organismis alati, heterosügootsuse korral surub maha retsessiivsed tunnused Retsessiivne tunnus- Avaldub orgamismis homosügootsuse korral Genotüüp- Ühe organismi geenide kogum Fenotüüp- Ühe organismi välistunnuste kogum, mis avaldub genotüübi ja/või keskkonnatingimuste koostoimel Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnustepaari poolest erinevaid organisme Intermediaansus- Olukord, kus järglased on mõlema vanema tunnuste vahepealne tunnus Mutageenid- tegurid, mis põhjustavad muutuseid DNA-s a) Keemilised mutageenid- ravimid ja tugevad happed b) Bioloogilised mutageenid- viiruste ja bakterite mürgid c) Füüsikalised mutageenid- kiirgused Polüalleelsus- nähtus, kus ühe tunnuse määravad rohkem kui kaks alleeli Polügeensus- nähtus, kus ühe fenotüüpse tunnuse määrab mitu geeni
Kiirem kohastumisvõime. Kuigi toimub munarakkudes 4 jagunemist, saadakse ikkagi korraga 1 munarakk. Tekib 1 munarakk ja 3 polaarkeha. 7. Mendeli avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. 1865 – Mendel summeerib pärilikkuse üldprintsiibid. 1900 Mendeli seadused taasavastati 3 sõltumatu teadlase poolt. Modohübriidne ristamine: dominantsuse ja lahknemise printsiip. Monohübriidne ristamine: vaadatakse ühte tunnustepaari (kääbuskasvulised/kõrgekasvulised) Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega – hübriidid olid kõrgekasvulised. Mendeli katsetest järeldus, et geenid esinevad paaridena. Retsessiivne alleel avaldub vaid homosügootsena. Mendeli I seadus: DOMINANTSUSE PRINTSIIP: Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid. Heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul.
(Nt allutav termin P – puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M – mänd ja K – kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav termin rakendub, saab olla vaid üks tunnus vastupidiste tunnuste hulgast, ning võib olla ka nii, et objektil pole kumbagi tunnust vastandtunnuste paarist. Nt liikumissuuna alusel võib moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda
(Nt allutav termin P puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M mänd ja K kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav termin rakendub, saab olla vaid üks tunnus vastupidiste tunnuste hulgast, ning võib olla ka nii, et objektil pole kumbagi tunnust vastandtunnuste paarist. Nt liikumissuuna alusel võib moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda
annaabi.ee 
