rajada GPS mõõtmistega riikliku geodeetilise võrgu tihendamise teel aerofotode sidumiseks riikliku koordinaatide süsteemiga L-Est97. I Projekteerimise üldised nõuded: 1. Projekteeritavate tugipunktide tihedus – üks punkt 3-4 pildistamise baasi kohta ehk punktide vahekaugus võib olla ca 8 km; 2. Tugipunktide omavahelise asendi lubatav viga on ± 10 cm; 3. Punktid peavad olema kindlustatud nõuetekohaste tsentritega ja tähistatud tunnuspostiga; 4. Punktid peavad olema kergesti ligipääsetavad autotranspordile (kuni 200 meetrit teest); 5. Punktide asukoha valikul tuleb jälgida geoloogilisi tingimusi – pinnas peab olema geoloogiliselt püsiv. II Tugipunktide koordinaatide ja kõrguste määramine: 1. Kõigile uutele tihendusvõrgu punktidele määrata geodeetilised koordinaadid (L, B, h) GPS mõõtmisega ±3 cm täpsusega riikliku I ja II klassi punktidest lähtudes;
nivelleerimise teel kõrguste süsteemi lähtenivoo suhtes. Põhjareeper asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse paigaldatakse fundamentaalreeper. Põhjareeper tähistatakse asulates metallkaanega kaetud betoonrakkega, mis jäb maapinnaga tasa, maal tunnusplaadi, kupitsa ja tunnuspostiga. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa hprakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima
määratud kõrgtäpse nivelleerimise teel kõrguste süsteemi lähtenivoo suhtes. Põhjareeper asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse paigaldatakse fundamentaalreeper. Põhjareeper tähistatakse asulates metallkaanega kaetud betoonrakkega, mis jäb maapinnaga tasa, maal – tunnusplaadi, kupitsa ja tunnuspostiga. 60. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa ∑h prakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + … + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis ∑hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt – hteor lub fh = ±50√l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima
Põhjareeper (manteltoru sisse paigaldatud metalltoru) asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6 m sügavusele või reeperite grupina (2- 3 tk) madalal asuvasse aluspõhja (kuni 1,2 m sügavuseni). Reeperi ülaots jääb maapinnast 0,5 kuni 1,0 m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse (100- 150 m kaugusele) paigaldatakse fundamentaalreeper. Põhjareeper tähistatakse asulates metallkaanega kaetud betoonrakkega, mis jääb maapinnaga tasa, maal - tunnusplaadi, kupitsa ja tunnuspostiga. Tunnusplaat (betoonplaat 40x40x10 cm või lame maakivi) pannakse asulates ka teiste maa-aluste reeperite kohale, väljaspool asulaid aga kupitsa peale. Plaadile märgitakse tähed EKV (Eesti kõrgusvõrk) ja reeperi number. Seinamärgid asetatakse umbes 15 km intervalliga seinareeperite dubleerimiseks, tavaliselt sama ehitise seina, mille vundamendis on juba olemas seinareeper. Seinamärk on ümmargune metallplaat dimaneetriga 10 cm, mille keskpunkti on puuritud 2 mm läbimõõduga auk. Absol
annaabi.ee 
