Tsentrivarda kohale asetati betoonist (mark 400) valmistatud krae nii, et varda ülemine ots jäi krae alumisest pinnast ~5 cm madalamale ja tsentrimärk ülalt vaadates krae avause keskele. Sõltuvalt märgi asukohast asetati kraele mõõtudega 400 × 400 ×100 mm: - tüüp 5001: metallist katteplaat, mõõtudega 250×250×6 mm, milles on 10 mm läbimõõduga avaused. Plaat on kaetud epoksüüdvärviga "EPITAR". Välisvormistuseks on tunnuspost. - tüüp 5030: malmist katteluuk, mille pealispind jäi maapinnaga tasa. Välisvormistuseks on võimalusel tunnuspost. Tüüp nr 4623 Märki kasutati 2. järgu põhivõrgu punktide rajamisel kompaktse hoonestuse ja keerulise situatsiooniga aladel, kus esineb tihe maa-aluste kommunikatsioonide võrk ning puurmasinaga märgi asetamine oli võimatu. 7
tüüp 6001 (Lisa 2). Tsenter koosneb betoonankru ( ∅ 480 mm, kõrgus 200 mm) külge kinnitatud ja betooniga täidetud manteltorust, mille ülaosas asetseva 0,5 m pikkuse 12 tsingitud tsentritoru ( ∅ 12,5 mm) külge on keevitatud pronksist tsentrimärk. Tsentrid paigaldatakse 2-2,5 m sügavusele nii, et tsentri pea jääb kupitsa pinnast 0,5 m madalamale. Pinnasetsentrist umbes 1 m kaugusele ja 0,6 m sügavusele paigaldatakse 1,2 m pikkune tunnuspost. 2.5 Tihendusvõrgu rajamisel tehtavate tööde ajakava ja eelarve Planeeritavate tööd võib jagada kuueks etapiks- ettevalmistustööd, võrgu projekteerimine ja rekognostseerimine, geodeetiliste märkide valmistamine, punktide ehitamine, välimõõtmised ja andmetöötlus. Allpool on tööde etapid pikemalt kirjeldatud. 1. Ettevalmistustööd. Olemasolevate märkide ülevaatus, käikude rekognostseerimine, uute märkide asukoha
Reeperi peaks on 1-2 cm läbimõõduga varda ümaraks treitud ots, mis jääb kupitsa pinnast 0,5 m sügavusele. Reeperi pea kaitseks asetatakse selle kohale (30 cm kupitsa pinnast allapoole) metall- või betoonplaat. Maastikul tähistatakse pinnasereeper ruudukujulise kupitsaga, mis ümbritsetakse umbes 0,3 m sügavuse kraaviga (kupitsa mõõtmed on 3x3 m). Reeperist 1 m kaugusele (tavaliselt põhja poole) ja 0,6 m sügavusele püstitatakse 1,2 m pikkune betoonist tunnuspost, mille külge on kinnitatud metallist silt tekstiga "Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt". Fundamentaalreeperiga kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, neid asetatakse ka pikemate käikude (üle 100 km) keskele ja veemõõdupostide (mareograafide) lähedusse. Fundamentaalreeperite vahekaugus on tavaliselt 50- 60 km ja neid kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise puhul. Täpse ja tehnilise nivelleerimise ajal kasutatakse käikude
annaabi.ee 
