1.Otsepuutel 2.Kaudpuutel Elektrilöögi kaitse otsepuute eest: Otsepuute kaitsega püütakse saavutada et inimene või loom ei saaks juhuslikult puudutada elektriseadmete pingestatud osi. See tagatakse eeskätt pingestatud osade isoleerimise teel. Kokkuleppeliselt on otsepuute kaitse piisav kui on välistatud pingestatud osade puudutamine sõrmega. Kestade ja katete võimet takistada otsepuudet iseloomustab kaitseaste mida tähistatakse IP ja sellele järgneva kahe tunnusnumbriga. Elektrilöögi kaitse kaudpuute eest: Kaitse kaudpuute puhul peab nii täielikult kui võimalik välistama elektrilöögi ohu kui elektriseadmete ja paigaldiste osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. Isolatsioonirikke korral võib tekkida ühendus elektriseadme pingestatud osade ja maandatud kesta vahel. Tekkiv rikkevool ei pruugi elektriseadme talitlust kuigi oluliselt häirida kuid võib esile kutsuda elektrilöögi ja tulekahju ohu.
detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsesse liigitatakse ka keevismetalli kaitsmise viisi järgi : ISO 4063 ja EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbriga. Keevitustehnoloogia hõlmab: a) Keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteediastmeid b) Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisamaterjalide sobivust, keevitavust d) Kvaliteedi tagamist, järelvalvet, kontrolli, personali pädevust e) Töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm Keevituse põhilised eelised teiste liitmismeetodite ees: · Odavaim liitmismeetod
Mittelegeerterased jagunevad alagruppides-se eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: Legeerterased jagunevad a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased. DIN Kõige süsteemsemaks võib pidada Saksamaa pika traditsiooniga DIN-standardeid. Terast markeeritakse nende järgi kahel viisil: tunnusnumbriga või margitähisega. DIN-i tunnusnumbrite süsteem oli aluseks vastavale EN- standardile ja langeb niisiis sellega kokku. Pisierinevusi on vaid lõpptöötluse märkimisel. Margitähis koosneb tähtedest ja numbritest, mille järgi saab määratleda terase keemilist koostist (ka kvaliteeti) või mehaanilisi omadusi. Näiteks kõrglegeeritud roostevaba terase märgitähis: DIN 17440 X10 CrNiTi18 10. Ehitus- ja konstruktsiooniteraste puhul määratlevad numbrid materjali tugevuse (näit.
annaabi.ee 
