2. Sõltuvus IA = f (Ubo) 250 200 150 Ubo, V 100 50 0 13.7 15 16 16.5 18.5 19 Ig, A Joonis 9.3. Sõltuvus U(B0) = f (IG) Analüüs Trinistori tunnusjoonelt näeme, et ümberlülituspinge sõltuvus tüürvoolust on peaaegu lineaarne. Mida rohkem tüürvoolu suurendada, seda väiksemal pinge väärtusel toimub lülitamine. Jooniselt on ka näha, et tunnusjoon langeb küllaltki järsult. Ümberlülitunud türistor enam juhitav ei ole!
toimub punktis C. Piiramis nivoo väärtust seejuures sõltub tööpunkti A valikust ja tuleb täpsemalt määrata sisend tunnusjoonelt. Kuna sealt on võimalik leida sisend pinge ja sisend voolu vahelist seost. Suure ajakonstandiga ahelat, kus impulssi kestel jõuab siirde protsess vaid alata. 4.4 Multivibraatorid Multivibrad on laiald levinud lülitused milliseid kasuatakse ristkülikpinge Nimetatud siirde protsesside käigus toimub kas kondensaatori laadumine või tühjenemine (impulssi
seadmine. muuda] Astme parameetrid ja tunnusjooned. Pingevõimendustegur ja sagedustunnusjoon. Faasitunnusjoon. Amplituudtunnusjoon. Mittelineaarmoonutuste tegur. Koormussirge kandmine tunnusjoontele. Ühise emitteriga võimendusastme põhimõtteskeem. Pingejagaja R1-R2 otstarve. Kollektortakisti Rk ja erladuskondekate C1, C2 otstarve. Baasivoolu leidmine transi sisend-tunnusjoonelt. Pingevõimendusteguri K0 sõltuvus skeemielementidest ja transi -st. Tagasiside tekitamine emittertakisti Re abil. Pingevõimendustegur v2 K= v1 kus v2 on astme vahelduv väljundpinge, v1 on astme vahelduv sisendpinge. Sagedustunnusjoon K(w) iseloomustab pingevõimendustegurit erinevatel sagedustel. Faasitunnusjoon: Keskmistel sagedustel, kus K = Kmax, pöörab aste signaali PI võrra.
kakskümment tuhat kuni sadatuhat. Väljundtakistus peaks olema null. Reaalselt on mõnest oomist mõnesaja oomini sõltuvalt lülituse kujundusest. Peale selle peaks ideaalne OPvõimendi olema mõlemad sisendid suhtest võimalikult sümmetriline, st. samasuguste omadustega. Kuna praktiliselt saavutatud parameetrid on ideaalsele üsna lähedased, siis lihtsustatud vaatlemisel vaadeldakse enamasti OPvõimendid ideaalse võimendina. Läbiv tunnusjoonelt nähtud, et kui kasutada sisendsignaalina alalispinget, siis mitteinverteeriva sisendi korral ei muutu signaali polaarsus. Inverteeriva sisendi korral aga muutub polaarsus. Väljundpinget muutub sisendpinge muutumisel kuni teatud piirideni, milles alates tekib sõltuvalt
Üksikpumpade surved on HI ja HII . Kahe pumba surved koostöö korral liituvad. Pumpade ühistunnusjoone H(Q)I+II - kõvera saamiseks tuleb liita üksikpumpade kõverate ordinaadid (H): H = HI + HII Pumpade ühistunnusjoone ja võrgutunnusjoone lõikumiskohas on jadamisi ühendatud pumpade tööpunkt. Kõik teised pumbaparameetrid määratakse kummagi pumba tunnusjoonelt. Pumpade vähim kõrgusvahe jadaühenduse korral ei ole piiratud . Suurim vahekõrgus võrdub esimese pumba survekõrguse ja teise pumba imemiskõrguse summaga. Kahe jadaühenduses pumba ühiskasutegur gQH 1+ 2 1 2 = = H 1+ 2 gQH 1 / 1 + gQH 2 / 2 H 1 2 + H 21 Reeglina pumpade jadaühenduse korral summaarne tootlikkus võrku ei muutu. Küsimus 16. Tsentrifugaalpumba karakteristikute ümberarvutamine viskoosse vedeliku jaoks.
See on nende zener pingest. Piiravad võimendid kujutavad endast tavalist võimendus astet mille koormus sirge ja tööpunkt on valitud mõnevõrra tavalisest erinevalt See juures piiramine tekita kas siis kui transisto tüüritakse sulge reziimi mis toimub punktis B või kui trans tüüridakse küllastusse mis toimub punktis C. Joonis 4.3.9 (graafik) Piiramis nivoo väärtust seejuures sõltub tööpunkti A valikust ja tuleb täpsemalt määrata sisend tunnusjoonelt. Kuna sealt on võimalik leida sisend pinge ja sisend voolu vahelist seost. Joonis 4.3.9 4.4 Multivibraatorid Multivibrad on laiald levinud lülitused milliseid kasuatakse ristkülikpinge generaatoridena väga laias sagedusvahemikus kusjuures nad võivad olla vilkuva signaali allikaks või ka häire helisignaali allikaks. Peale oma võnkelise reziimi saab kasutada multivibrasi ka oote reziimis kus neid kasutatakse soovitava kestuse ja amplituudiga impulsside formeemiseks
Väljatransistoril on kaks tunnusjoontelt määratavat põhiparameetrit. Ülekandetunnusjoonelt leiame tüürivat toimet iseloomustava parameetrina ülekandejuhtivuse ehk tõusu (kasutatakse ka mõistet "läbivjuhtivus") Kuna voolu ja pinge jagatis on juhtivus, siis mõõdetakse ka seda parameetrit juhtivuseühikutes. Vaadeldaval juhul on sobivaks mS. Ülekandejuhtivuse arvutamiseks vajalike voolu ja pinge muutusi saame leida tunnusjoonelt, nagu on näha joonisel 7.4. JOONIS 7.4. Väljundtunnusjoontelt määratavaks parameetriks on kanali juhtivus Vastavate voolu ja pinge muutuste leidmine on samuti näidatud joonsel 7. ELEKTROONIKAKOMPONENDID LK.57 Tüüpiliseks kanali juhtivuse väärtuseks on 10....200 uS, mille vähim väärtus vastab takistusele 100 k. See näitab, et kanali takistus ja väljatransistori kui võimendi väljundtakistus on suur.
. 63 Ülekandetunnusjoonelt leiame tüürivat toimet iseloomustava parameetrina ülekandejuhtivuse ehk tõusu (kasutatakse ka mõistet "läbivjuhtivus") S = g = I / U fs D GS Kuna voolu ja pinge jagatis on juhtivus, siis mõõdetakse ka seda parameetrit juhtivuseühikutes. Vaadeldaval juhul on sobivaks ühikuks mS. Ülekandejuhtivuse arvutamiseks vajalike voolu ja pinge muutusi saame leida tunnusjoonelt, nagu on näha joonisel 5.3. JOONIS 5.3. Väljundtunnusjoontelt määratavaks parameetriks on kanali juhtivus g = I / U D GS Vastavate voolu ja pinge muutuste leidmine on samuti näidatud joonsel 5.3. Tüüpiliseks kanali juhtivuse väärtuseks on 10....200 mS, mille vähim väärtus vastab takistusele 100 k. See näitab, et kanali takistus ja väljatransistori kui võimendi
. Ülekandetunnusjoonelt leiame tüürivat toimet iseloomustava parameetrina ülekandejuhtivuse ehk tõusu (kasutatakse ka mõistet "läbivjuhtivus") S = gfs = ID/ UGS Kuna voolu ja pinge jagatis on juhtivus, siis mõõdetakse ka seda parameetrit juhtivuseühikutes. Vaadeldaval juhul on sobivaks ühikuks mS. Ülekandejuhtivuse arvutamiseks vajalike voolu ja pinge muutusi saame leida tunnusjoonelt, nagu on näha joonisel 5.3. 45 JOONIS 5.3. Väljundtunnusjoontelt määratavaks parameetriks on kanali juhtivus g = ID/ UGS Vastavate voolu ja pinge muutuste leidmine on samuti näidatud joonsel 5.3. Tüüpiliseks kanali juhtivuse väärtuseks on 10....200 mS, mille vähim väärtus vastab takistusele 100 k
annaabi.ee 
