Kleio, tragöödia muusa Melpomene ja komöödia muusa Thaleia. Teiste pädevuses olid lüürika eri liigid, muusika ja tants. Ainult Urania nimest ("taevane") on selgesti näha, millega ta tegeleb: ta on astronoomide muusa. o Kalliope-,,kaunihäälne", mõjukaim ja vanim muusa, heade valitsejalike eeldustega, kaitses eepilisi ja eleegilisi luuletajaid ning luulet, mida peeti kunstidest tähtsaimaks. Jagas rõõmu ,laulis, tantsis, tunnusese-kirjasulg . o Erato-,,ilus", armastuslüürika, lembeluule ja hümnide muusa, teda seostati aprilliga, mida peeti armastajate kuuks, tunnusese-lüüra või kithara (üliülev, sümboliseerib kogu universumit-vorm- taeva ja maa kehastus, keeled-taevased sfäärid). o Polyhymnia-,,laulurikkus" või ,,palju kiidulaule", seostati laulu, lüüramängu ,inimkõne ja
assotsieeruma: seostuma, assotsiatsioone (seoseid) looma; liituma atribuut: tunnusese, mille järgi, kui sümboolikat tunda, saab kujutatud figuuri kindlaks määrata bareljeef e. anaglüüf: madal reljeef, lame reljeef butafooria: vaid näitamiseks, reklaamiks või teatrisfilmis tegelikkuse mulje loomiseks kasutatavad ebaehtsad esemed, võltstoredus defineerima: mõistet määratlema dekoratiivne: tähelepanu tõmbavalt kaunistav diptühhon: kaheosaline kunstiteos domineeriv, dominantne: valitsev, ülekaalus olev
Piirkonniti on väheseid teateid Tahma-Toomaks nimetatava õlg- või kaltsunuku valmistamisest ja teise peresse viimisest toomapäeval. Veel on toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, üksikult või grupina perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast. Vanasõnas tavatsetakse järjestikku nimetada kolme ennejõulust sanditajat, kellel tunnusese käes või seljas: "Andrus ahjuhargiga, luutsi luuaga, toomas toobripuuga". Toobripuu öeldakse olevat õlletoobrite tõstmiseks, on ju toomaste peamine tegevus jõuluõlle maitsmine. Külastuse juurde kuulub eelolevate tähtpäevade teatamine ning napp õnnesoov uueks aastaks. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon
Piirkonniti on väheseid teateid Tahma-Toomaks nimetatava õlg- või kaltsunuku valmistamisest ja teise peresse viimisest toomapäeval. Veel on toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, üksikult või grupina perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast. Vanasõnas tavatsetakse järjestikku nimetada kolme ennejõulust sanditajat, kellel tunnusese käes või seljas: "Andrus ahjuhargiga, luutsi luuaga, toomas toobripuuga". Toobripuu öeldakse olevat õlletoobrite tõstmiseks, on ju toomaste peamine tegevus jõuluõlle maitsmine. Külastuse juurde kuulub eelolevate tähtpäevade teatamine ning napp õnnesoov uueks aastaks. Toomapäev - 21. detsember Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta
ema oli sinna peitnud ta isa, hirmuäratava Kronose eest. Ta jootis Zeusi kitsepiimaga või oli ise kits, kes last imetas. Nii nümfina kui kitsena oli Amaltheial imepärane küllusesarv, mis jagas kõikvõimalikke häid ande, olles alati tulvil sööke ja jooke. See sarv täitus viljadega ja kuhjus lilledega ning sellest saigi külluse ja viljakuse sümbol. See on kõigi õnnetoovate jumalate (näiteks Fortuuna) tunnusese ehk atribuut. Antiikaja müntidel on seda kujutatud võimulolija õnnistusrikka valitsemise sümbolina. HÜGIEEN - (kr. hygieinos - terve) Kreeklaste ja roomlaste era- ning avalikus elus oli hügieenil suur tähtsus. Tervisliku eluviisi profülaktilise osana sai ta juba varakult arstiteaduse koostisosaks. Arstid andsid hügieenialast nõu näiteks igapäevase kehahoolde, une kestuse, kehalise koormuse ja lõõgastuse kohta ning rakendasid