..................................................................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi
..................................................................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi
2. vähe kromosoome 3. arvukas järglaskond 4. kiire areng (arenevad täismoondega, valmikud soodsates tingimustes u 3-4 nädalaga) 5. neid on lihtne ja odav pidada 6. fenotüübiliselt (tunnuste alusel) väga läbi uuritud ja geenid on kaardistatud 7. ei pälvi loomakaitsjate tähelepanu Tema eesmärgiks oli katseliselt kontrollida Darwini evolutsiooniteooriat, kontrollimiseks ristas eri tunnustega äädikakärbseid ja uuris tunnnuste kujunemist järglastel. Mendeli seadused olid selleks ajaks taasavastatud P: Hall pikatiivaline x must lühitiivaline F1: hallid pikatiivalised (tõestas esimese mendeli seaduse kehtivuse) F2: 3 osa halle pikatiivalisi : 1 osa musti lühitiivalisi (puuduvad mustad pikatiivalised ja hallid lühitiivalised). Teiste tunnuskombinatsioonide valimisel mendeli 3. seadus kehtis, nendest andmetest lähtuvalt kujundas ta kromosoomiteooria, millel on järgmised põhiseisukohad: 1
Üks oskab jutustada ilusat lugu, kuid teine mitte. Kuula nüüd, mis tegelased on meie järgmises loos. Pane tähele, kus nad tegutsevad ja mis juhtub. Siis vaatame, kes oskab jutustada ilusat lugu, kes mitte. 2.“Rattaloo” Uku läks rattaga sõitma. Ta sõitis ja aina Laps kuulab. teksti esmane sõitis. Tuli õhtu, aga tema ikka sõitis. Ja tajumine. Igava jutu tunnnuste kui ta surnud pole, sõidab Uku siiani sõnastamine rattaga (tekst1). täiskasvanu poolt Kas oli huvitav lugu? Kes oli selle loo tegelane? Kas said teada, millal tegevus toimus? Kas said teada, kus ta sõitis? Mis juhtus? Millega lugu lõppes? Kokkuvõte: tibu jutustas loo. Ta ütles ainult seda, kes oli tegelane ja mida ta tegi. Aga
annaabi.ee 
