1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele. (RTL 2005,111,1709). § 1. Laevapere miinimumkoosseisu mä...
Egiptuse kõrbes. Eremiidid eraldasid end muust maailmast, pühendades end religioonile. Kartuuslased - Ordu asutajaks Bruno Klönist. Tegemist on ühe reformiorduga, mis loodi nagu paljudki teised reformiordud (nt tsitserlased) 11. sajandi lõpul. Bruno ei ole kirjutanud mingeid reegleid. Siiski on reeglid kirja pandud kartuuslaste jaoks, mis põhinevad benediktlaste reeglite ja nt Cassianusele. Õpetusest: Kartuuslased käsitlevad elu patukahetsusena ja Jumala tunnistamisena üksmeeles kogu inimkonnaga. Rõhk on eraklikul elul (enamus ajast oma kongis ja mediteerivad, söövad samuti seal). Kartuuslastele iseloomulikud jooned on veel: loobumine, askees ( eluviis, mida iseloomustab meeleliste soovide ja kirgede allasurumine) , paastumine, tsölibaat, mõtisklev ja mediteeriv eluviis. Riietust: Bruno kasutas jämedakoelist riiet, mida kandsid tollased talupojadki. Tänapäeval valge rüü, valge nahkvööga.
Õpetajatel on kalduvus hoida üksteise klassiruumidest eemale ning oma distsiplineerimis- oskusi ja võimeid tunnustavad ja kinnitavad, on isiklikel ja meeskondlikel saavutustel suurem probleemidest mitte rääkida. Liiga sageli hoiduvad õpetajad abi otsimisest, kuna see näib oma tähendus ning see vähendab eneseminetamise tunnet (Rogers 2002; vt ka Bernard 1990). ebakompetentsuse tunnistamisena, ning ei paku abi, sest see näib kolleegi süüdistamisena • Toetav kollegiaalsus püüab igapäevase õpetamise tavapärase stressiga teadlikult tegeleda, ebakompetentsuses. Seetõttu püsibki paljudes koolides klassiruumide eraldatuse traditsioon parandades „toetusprotsesside ökoloogiat“ ja tugevdades toetusel põhineva vastastikuse (Eltoni aruanne 1989:69).
Vägev käsi tõusis uueks löögiks, kui Tom hüüdis: «Pea ometi, miks sa mind lööd? Sid tegi selle kätki!» Tädi Polly peatus kohmetuses ja. Tom ootas lohutavat kahetsust. Ent kui tädi jälle sõnad suhu sai, ütles ta ainult: «Mh! Noh, sulle ei olnud see lops kah ülearu. Sina tegid minu äraolekul kindlasti mõne teise jultunud tembu.» Siis hakkas teda südametunnistus piinama ja ta soovis midagi head ning 'hella öelda; kuid ta arvas, et seda oleks võetud tunnistamisena, et ta oli ülekohtune olnud, ja seda ei lubanud distsipliin. Niisiis oli ta vait ja jätkas mureliku südamega oma toimetusi. Tom mossitas nurgas ja suurendas mõttes oma häda. Ta teadis, et südames oli tädi tema ees põlvili, ja see teadmine pakkus talle mõrudat rahuldust. Ta otsustas, et ei anna mingit märku, ei pane midagi tähele. Ta tundis, et talle läbi pisarateloori langes aeg-ajalt igatsev pilk, kuid ta ei teinud sellest väljagi. Ta kujutles end
annaabi.ee 
