praktikast.Taassünd on ka seotud Eysencki nimega,kes 1964.a esitas originaalse kuritegeliku käitumise teooria. 9. H. Münsterberg ja õiguspsühholoogia. Hugo Münsterberg-saksa psühholoog,kes töötas USAs.Tema oluliseim raamat õigusp valdkonnas oli avaldanud 1908.a The Witness Stand.Seal ta rääkis psühholoogia kasutamise vajalikkusest õiguses.Ta kirjeldas,kuidas võivad olla tunnistajate ütlused kaheldava väärtusega,sest suuresti sõltuvad tunnistajast endast.Nt ta näitas oma tudengitele pilti täppidega viieks sekundiks ja palus pakkuda täppide arvu.Pakkumised võisid erineda kuni kaheksakordselt.Rääkis ka mälu usaldusvõimest. 10. Õiguspsühholoogia Eestis (A. Bjerre, H. Madissoon). Rootsi päritolu Andreas Bjerre töötas Tartu Ülikoolis ja oli tuntuim Eestiga seotud õiguspsühholoogia valdkonna tegelane.Tema tuntuim uuring Mõrva Psühholoogia on ilmunud kolmes keeles,kus ta tõi välja kolm
sisemaailma kujutamine. Teose peategelane liigub lõputus majas, kuhu ta uusaastaööl satub nagu poliitiline pagulane, kes võõrsil eksleb ja enam koju pääseda ei looda. Läbi labürindi moodi maja ekseldes satub ta kohtusaali (sümboliseerib viimsepäevakohut), kus teda süüdistatakse seitsmendas surmapatus laiskuses. Ta mõistetakse süüdi isekatel motiividel välismaale põgenemises ja elutüdimuses, karistuseks on edasielamine. Igaüks seitsmest tunnistajast on süüdi ühes surmapatus: lisaks uhkuses, ahnuses, iharuses, kadeduses, apluses ja vihas. Kaitsekõnedest selgub vastupidine. Aastatel 1961-67 ilmus seitsmest raamatust koosnev ajalooline sari, tegevusajaks hiliskeskaeg. Ristikivi on kirjutanud just Euroopa ajaloost. Esimene ajalooline triloogia: "Põlev lipp"(1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963). Ise on autor neid nimetanud ajaloolisteks kroonikateks. "Imede saar"(1964) imiteerib utoopilist romaani
A. Eksperdi arvamus KrMS §§ 95-1091. Inimõiguste konventsiooni tähenduses on tunnistaja autonoomne mõiste. Euroopa Nõukogu soovitus nr R (97) 13 defineerib soovituse eesmärke silmas pidades tunnistajat kui aga isikut, sõltumata tema staatusest riigisisese menetlusõiguse järgi, kes omab kriminaalmenetluses asjassepuutuvat teavet, nimetades otsesõnu eksperti. Ka konventsiooni tähenduses kuulub ekspert tunnistaja kategooriasse. Ekspert erineb tavalisest tunnistajast selle poolest, et teda ei kutsuta kohtusse rääkima, mida ta ise nägi või kuulis. Tema ülesanne on abistada õigusemõistmist eriteadmistega. Kui tunnistaja on unikaalne, siis ekspert on asendatav. Ekspert (KrMS § 95) - isik, kes rakendab KrMS-s sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Eksperdiks võib olla kas kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik. Eksperti määrates tuleks
annaabi.ee 
