Kui lugesin ühe näiteringi tunnikava ja võttes aluseks kultuuripoliitika põhialustest punktid 29.1 ja 29.2, kus lugemisharjumuse juurutamine ja kirjanduse väärtustamine on omakeelse kultuuriruumi alustalasid ning riik pöörab suuremat tähelepanu loovkirjutamise õpetamisele kõikidel haridustasanditel ning väärtustab neid ettevõtmisi, mis toetavad lugemist ja kirjandust (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 7), siis ei näinud ma selles tunnikavas neid punkte toetavaid tegevusi. Olen nõus, et õppimine, eriti I kooliastmes peaks toimuma läbi mänguliste tegevuste aga minu ettepanek oleks, et need tegevused võiksid olla lõimitud erinevate ainetundidega. Nagu ma eelnevalt kirjutasin on huviharidus üldhariduskooli vend, kus üks toetab teist, et muuta kasvatustöö terviklikuks. Seega sarnaselt kultuuripoliitika põhialustele, võiksid huvihariduse pakkujad tugevdada loometegevust ja toetada lõimumist
5. Märkused Tunnikava koostamine on vajalik kõigile õpetajatele kõigis ainetundides Tunnikava: · peaks koostatama kindla vormi järgi, et oleks lihtne muudatusi teha; · vormistus olgu selge, ülevaatlik ja kergesti haaratav, et õpetajal oleks tunni andmisel sellest abi; · on otstarbekas vormistada üksikutele lehtedele (failidena), et neid edaspidi vastavalt soovile kergesti kokku köita (kausta salvestada). Tunnikavas: · peaksid olema täpsed viited õppematerjali sisule õpikus, töövihikus ja tarkvarale; · peaksid olema kõik õpilastele esitatavad näidislaused, -ülesanded, küsimused, joonised, skeemid, iseseisvad tööd, testid, kontrolltööd hindamisjuhendiga, etteütluste tekstid jne. või vormistatud selle lisana. Tunnikava koostamise tulemusena on (Asser, 2004): · teadvustatud tunni eesmärk;
sõnumi ja ilukirjandusliku pala, millega tõusis üldtuntud kirjameheks ja demokraatliku mõttesuuna peamiseks kandjaks. Tema artiklite laialdane temaatika haaras aktuaalseid päevasündmusi: ta käsitles rahvaküsimust ja rahva kasvatamise probleeme, põllumajanduse ja mereasjanduse parandamise võimalusi, arvustas kirikumeeste reaktsioonilisi tegusid, eriti nende pidurdavat mõju rahvakooli arengule. CRJ nõudis usuõpetuse vähendamist kooli tunnikavas, imalike õppeainete osa suurendamist, paremaid kooliõpikuid ja kvalifitseeritud kooliõpetajate ettevalmistamist, koduse kasvatuse parandamist, väärtusliku ilukirjanduse loomist ja uue kirjaviisi kehtestamist. Nõnda oli ta juba mingil määral kavandanud eesti rahvusliku liikumise põhiprogrammi, mille eest ta aktiivselt võitlusesse astus. Oma talurahva elulisis vajadusi väljendavate seisukohtade kaitsel sattus Jakobson paratamatult vastuollu balti-saksa ülemkihtide