Pikaajalise voodireziimiga võivad kaasneda trombid jalaveenides või kopsuemboolia. Nende ärahoidmiseks õpetatakse patsiendile, kelle valud on leevenenud ja hemodünaamika stabiliseerunud, hingamisharjutusi ning käte-jalgade harjutusi. Eritamine ja puhtus Voodireziimil naispatsiendid urineerivad siibrisse ja meespatsiendid uriinipudelisse. Valudeta ja stabiilse hemodünaamikaga patsiendid võivad käia voodi kõrval asuval portatiivil. Soovides täpselt teada tunnidiureesi, paigaldatakse patsiendile püsikateeter ja jälgitakse tunnidiureesi. Kui patsiendil esineb urineerimisraskusi, kateteriseeritakse teda ühekordselt või paigaldatakse püsikateeter vastavalt seisundile. Pikaajaline voodis lamamine, võõras ümbrus, soolt halvavad valuvaigistid ja mittesöömine võivad põhjustada kõhukinnisust. Patsienti abistatakse hügieeni eest hoolitsemisel vastavalt talle antud liikumisloale. Nõustamine
2.3. Puhtus ja eritamine Pikk üldanesteesia ja/või suur operatsioon jahutavad patsienti, temperatuuri säilitamiseks kaetakse patsient õhksoojenduslina või tekiga. Lamatiste profülaktikas välditakse nahale suunatud survet, hõõrumist ja niiskust, hoolitsetakse asendimuutuste, toitumise, liikumisharjutuste ja puhtuse eest. Suurte operatsioonide korral, kui patsient ei või ise põit tühjendada, paigaldatakse püsikateeter ja mõõdetakse tunnidiureesi. Sooletegevuse eest hoolitsetakse vajadusel lahtistitega. 2.4. Liikumine Esimese voodist tõusmise ajal on õde alati patsiendi juures. Trombiprofülaktikaks kõverdatakse ja sirutatakse varbaid ning hüppeliigeseid. Ortopeediliste patsientide asendravi, keeramised voodis ning voodist väljatulemised ja voodisse heitmised teostatakse vastavalt ravijuhendile. Pööratakse tähelepanu liikumisega kaasnevale valule, vajadusel manustatakse valuvaigisteid. 2.5. Nõustamine
Valu. Tüsistused , mis on seotud esialgselt diagnoosimata tingitud vigastustest. Diurees (Norm on 0,5-1,0 ml/kg/tunnis ) Peegeldab organismis ringleva vedelikku hulka (vedeliku liia puhul diurees suureneb, puuduse korral väheneb). Diureesi vähesus esmapõhjusena on organismi vedeliku vähesus, kuid see võib viidata ka südame või neerude puudulikule funktsioonile. Põie kateeter vajalik vaid urineerimise häire korral või tunnidiureesi mõõtmiseks. Tunni diureesi vaja mõõta infusioonravi saaval patsiendil ja patsiendil kellel on oht ägedaks neerupuudulikkuse tekkeks ( reperfusiooni sündroom haige). Vähene diurees. Kontrolli ja vajadusel asend puuduv organismi vedelik ( juua, infusioon) Kui ei saa aru miks tuleb vähe diureesi siis konsulteeri majas oleva valvearstiga. Vererõhk Vajalik teada mõlemal käel väärtusi haiglasse saabumisel (individuaalsus).
homoöstaasist. Vedeliku tasakaalu häired võivad operatsiooni järgselt olla tingitud sellest, et haige piiras vedeliku tarbimist preoperatiivselt, ta kaotas vedelikku ja verd operatsiooni ajal ning operatsioon kui stress-situatsioon soodustab vedeliku ja soolade peetumist organismis. Neerupuudulikkuse tekkes on oluline ka jälgida haige vererõhku. Shokk ja vererõhu langus potentseerivad ägeda neerupuudulikkuse teket. Oluline on jälgida naha turgorit, tunnidiureesi, eritusi haavadreenist, vedeliku bilanssi ning vedelike ülekandeid. 6. Potentsiaalne oht uriinipeetuseks Püsikateetriga haigel jälgitakse tunni- ja ööpäevast diureesi. Kui operatsioonist on möödunud 6 tundi ja haige pole avaldanud soovi urineerimiseks tuleb tema põie täitumist kontrollida. Kõikidel spinaalanesteesiaga opereeritud haigetel ning epiduraakateetiga haigetel kateteriseeritakse kusepõis postoperatiivseks perioodiks. Sageli haiged ei suuda
annaabi.ee 
