Vahetult pärast operatsiooni viiakse teda ärkamisruumi või palatisse, kus jälgitakse tema seisundit ja hinnatakse tema enesetunnet. Valu hindamiseks küsitletakse patsiendi valu tugevuse kohta. Siin on väga oluline roll valuravi ões, sest ta peab selgitada patsiendile kuidas õigesti hinnata valu. Ta peab õpetada patsiendi kuidas sellega hakkama saama, võib olla ka ilma ravimitega kui seda nõuab olukord. Mõned patsiendit ei oskavad seda teha ja nad ei tunnevat selinne olulisus. Psüholoogiline aspekt ka on olemas, ma mõtlen et mida inimene vähem mõtleb valust seda kergem teda kannata, ja on vaja selgitada patsiendil et kui ta tahab kiiremini terve sai siis ta peab õpetada valu tundma. Postoperativsest periodis toimub õde ja patsienti koostöö ja peab olema uusaldus. Mõned patsindid varjava oma valu,aga õed siiski eristavad seda patsiendi näoilme järgi
loob rõõmu. Kollane on silmatorkav ja moodustab tumedate värvidega kontraste, mis äratab tähelepanu, kuid jätkuvalt nägemisväljas olles võivad tekitavad ärritust ja rahulolematust. VALGE Psüholoogiliselt tunnetatakse valget heledana ja puhtana, nii füüsilises kui ka hingelises mõttes. Valge on meie elus nagu paus, järelemõtlemine. Valge ei tekita emotsioone. Pikaaegne viibimine valges ümbruses võib põhjustada tühjus- ja üksindustunde. Lapsed, kes end üksikuna tunnevat, võivad peljata valget. Erinevate esemetega täidetud ruumis moodustab valge neutraalse fooni, võimaldades kunstiteostel, mööblil või lilledel mõjule pääseda. Värviliste pindadega vaheldudes loob valge avarus- ja puhtustunde. Valge heleduse kõrval intensiivistuvad ja kirgastuvad kromaatilised värvid. Siiski tuleks vältida paljude erinevate värvide samaaegseid vastandamisi valgega, sest need võivad muutuda ärritavaks ja silmi väsitavaks.
, 11,. ja 12. klassi õpilased. Selleks viisin nimetatud klasside õpilaste hulgas läbi küsitluse, mis pidi tõestama ja andma informatsiooni gümnaasiumiõpilaste seas kõige levinumate hirmude kohta ning selgitama välja, milline on nende suhe foobiate ja kartustega. Küsimustikus asetasin pearõhu just enamlevinud foobiate väljaselgitamisele. Rõhk oli asetatud järgmistele aspektidele: · Kui tihti tunnevad õpilased end pinges olevat? · Kui paljud õpilased tunnevat pidevat hirmu, et midagi võiks juhtuda? · Kas õpilasi haarab põhjendamatu ärevus? · Milliste foobiate all kannatavad gümnaasiumiõpilased? Uurimistöö empiiriline materjal on kogutud ja analüüsitud TFG 10.- 12. klassi õpilaste vastuste põhjal. Uurimuse materjal on saadud küsitluse (lisa 1) tulemustest. Küsitlusele vastas 80 õpilast. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas annan ülevaate enamlevinud foobiatest, tuginedes peamiselt Edmund J
annaabi.ee 
