manifestatsioonid. Kõik see on andnud põhjust väga erinevateks suhtumisteks sürrealismi, kuid vaieldamatu on tema mõju kogu meie sajandi edasisele kunstikultuurile. Sõjast põhjustatud psühholiigiline sokk jätkas oma toimet ka 1920.a. , leides väljundi mitmesugustes irratsionalistlikes õpetustes. Prantsusmaal kujunes moefilosoofiks Henri Bergson, kelle põhimõisteks oli ,,intuitsioon". Tema filosoofias oli eriline koht kunstiloomel kunstis nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate võimalustega on suuteline väljendama subjektiivseid seisundeid. Kunstipraktikale vahetumat teoreetilist alust pakkus see-eest teine tol ajal populaarne õpetus, nimelt Sigmund Freudi metapsühholoogia. Võib isegi öelda, et ilma Freudi psühhoanalüüsita oleks sürrealism vaevalt tekkinudki. Kõige ustavam Freudi järgija ning ühtlasi sürrealismi kõige skandaalsem ja poleemilisem esindaja on vaieldamatult Salvador Dali, kes lülitus või nagu Breton
vool sürrealism Sürrealism I ms järel tekkinud kunstivool, tekkebaasiks loetakse I ms järgset sokki. Sürrealismi poleks ilma psühhoanalüüsita (Freud ja Jung) lapsepõlv on kõiges süüdi, alateadvus, seksuaalsus, unenäod jne. Sõja järel levisid igasugused irratsionaalsed õpetused, ülipopulaarne oli tolleaegne moefilosoof Bergson, kelle loomes oli eriline koht kunstil, milles nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate vahenditega väljendas subjektiivseid seisundeid. Sürrealismi ideoloogiks oli Andre Breton kirjanik, kes tuli 1924 välja oma sürrealismi manifestiga. Nime sürrealism kasutas esimest korda Apollinaire oma 1917ndal aastal etendunud näidendi ,,Teiresiase rinnad" kohta. Sürrealiste ühendas temaatika, maalimisviisid olid väga erinevad, sageli kujutati esemete üksikuid osi realistlikult.
Tegi esimese arvuti. 1654 elab läbi religioosse pöördumise. Saab temast veendunud kristlane. Pärast seda pühendab oma elu usu teenistusse. Tähtsaim teos: ,,Pensees" (,,Mõtted"). Tegu märkmetega, mis esialgu olid paberitükkidel. Võtab Descartes'i mõtted ja paneb religioossesse mõtteskeemi: inimene seisab lõputuste vahel. On lõputult väike ja lõputult suur. Kuna meie mõistus ei suuda haarata lõputut, siis tõeliseks tunnetusvahendiks saab süda. 31.10.2011 2 tunnetusvahendit: Mõistus (aju) Süda Teatud printsiibid saab mõistus tunnetada ainult tagant järgi nt ruum. Südame poolt juhitud vaim on peenetundelisuse vaim. Mõistuse poolt juhitud vaim on geomeetria vaim. Mõlemad peavad koos töötama. Leiab, et inimese mõistuse kõige säravam tegu on võime iseennast piirata. Süda peab langetama kõige olulisema otsuse otsus kas usu kasuks või usu vastu. Tuleb välja omapärase kihlveo seletusega jumala olemasolu kohtu:
annaabi.ee 
