(moodus,milles asi on iseenda jaoks, mitte suhestatud mingi muuga)- tekkib mingi tunne(mikrofon krõbiseb) Secondness(teisesus) is the mode of being of that which is such as it is, with respect to a second but regardless of any third.-kuulen krõbinat(esmasus) ja suudan teha seost ruumis(suund) Thirdness(kolmasus) is the mode of being of that which is such as it is, in bringing a second and third into relation to each other. –mikrofon krõbiseb, arusaam, äratundmine Peirce tegeles tunnetusteooriaga. Deduktsioon(kõik oad on valged,need on oad), induktsioon-üldistus(võtame karbist oad välja, 1 ports on valged, teine ports valged. Võime teha üldistuse,et kõik oad on valged) Deduktsioon-ajatu, induktsioon-tekkib ajas.ei ole kunagi garanteeritud. Lisaks on veel abduktsioon- me teame et selles karbis kõik oad on valged. Karbi kõrval on valged oad, järeldame,et need oad on sellest karbist. Abduktsioonil on kõige suurem praktiline väärtus, kasutame seda kõige sagedamini.
Erinevalt Edmund Husserli elufilosoofiast jäi fenomeloogia, kaugele irratsionaalsuse kultuslikust ülistamisest. Vastupidi, Husserli eesmärgiks oli filosoofia range teadusena algusest peale uuesti kindlale vundamendile üles ehitada. Niisiis leiab fenomeloogia oma kindla lähtepunkti, püsides metoodilise rangusega teadvuses vahetult ilmneva, s.o. fenomenide evidentsi piirides. Ent tuleb meeles pidada, et kui varem oli filosoofia uskunud enda olevat sunnitud tagasihoidlikult rahulduma tunnetusteooriaga, siis fenomeloogia tegi taas kättesaadavaks terve kogemusmaailma rikkalikkuse. Kui juba Husserl oli tegelenud inimese tajuvälja ehitsega, siis Prantsusmaal võttis fenomeloogia lisaks suuna eksistensialismile. Eriti selge väljenduse andis sellele Maurice Merleau-Ponty oma varases suurteoses ,,Taju fenomenoloogia". Eksistensialism 20.sajandi mõjukamaid filosoofiasuundi, eksistentsialism, mida paljud peavad lausa selle sajandi olulisimaks filosoofiaks.Üks 20
INIMESED: F.Bacon- empiirik, inglane M.Schlick- saksa filosoof "muinasjutu teooria" Aristoteles- Antiikaja kuulsaim teadlane. Antiikaja filosoof. G.W.Leibniz- Ratsionalism, matemaatik, sakslane. C.G.Hempel- analüütilise ajaloofilosoofia esindaja J.S.Mill- empiirik. Inglane A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria R.Descartes- Pr. filosoof, ratsionalist. B.Russell- tegeles aksioloogiaga Platon- Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga. O.Neurath- Tõe koherentsiteooria. J.Locke- Inglane, empiirik H. Poincare- Ratsionalist. Zenon- apooriad. Antiik-Kreeka filosoof. J.Dewey- Pragmatismi tõeteooria. D.Hume- Empiirik, Inglise filosoof. A.Einstein- Saksa füüsik. Radioaktiivsuse teooria ratsionalist. Sokrates- Antiik filosoof, Platoni õpetaja, teoseid ei kirjutanud. K.Popper- Inimlooming=kolmas maailm (sõltumatu)
annaabi.ee 
