Imikuiga (0-1a). Perioodi juhtivaks tegevuseks peetakse emotsionaalset suhtlemist täiskasvanuga. Vokaliseerimise peamiseks funktsiooniks on kontakti loomine. Kuigi juhtiv tegevus on sel ajal suhtlemine, on viimane väga vähesel määral verbaalne. Kõnefunktsioonide algete realiseerimiseks on kasutusel ainult üksikud sõnad. Väikelapse iga (1-3a). Juhtivaks tegevuseks sel perioodil on tegutsemine esemetega, mille käigus laps omandab nende kasutamisviisid. Tunnetusfunktsiooni raamides kujuneb üldistamine ja seoses viimasega areneb aktiivselt sõnavara, kõne hakkab muutuma mõtestatuks ja mõtlemine verbaliseeruma. Sõnavara kiire omandamine nõuab hääldamise täpsustamist, koostöö aga dialoogi. Dialoogi repliigid vajavad omakorda ütluse grammatilist vormistamist. Seega esemeline tegevus ja sellega seotud tegevuslik-situatiivne suhtlemine on need tingimused, mis põhjustavad 1-3-aastase
Kõne funktsioonidest on arengus esmane suhtlemisfunktsioon, mille realiseerimisel avalduvad lapse emotsionaalsed, tahtelised ning praktilis-kognitiivsed vajadused. Abiõppe ülesandeks on aidata lapsel suhtlemisstrateegiates ning -taktikates orienteeruda, õpetada keelevahendeid adekvaatselt kasutama. Funktsioonide teisel tasandil on otstarbekas eristada teabevahetust, oma ja teiste tegevust reguleerivat-planeerivat funktsiooni ning tunnetusfunktsiooni. Lapse tegevuse arendamise seisukohalt on esikohal reguleeriv- planeeriv funktsioon, kognitiivse arengu huvides aga tunnetusfunktsioon. Kõnetegevuse liigid on kõnelemine ja kuulamine, lugemine ja kirjutamine ning sisekõne. Neil kõigil on erisugune osa ning mehhanism kõne funktsioonide realiseerimisel. Kõne kõiki liike on seega vaja eraldi kujundada. Keeleüksuste formaalsete tunnuste ning semantika paralleelne omandamine.
Eesti keeles ei piisa enam sõnu objektide, nähtuste jm tähistamiseks. Aju on aga koormatud võõrkeeltega. Oskus selgelt ja lihtsalt end väljendada on oluline. Jurist peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses Õiguskeele areng vajab sisulisi ja institutsioonilisi lahendusi. Objektiivsetest põhjustest tingituna on olukord, et eesti keeles ei jätku sõnu suhete/terminite tähistamiseks. Tunnetusfunktsiooni täidab mingi võõrkeel, suhtlusfunktsiooni aga eesti keel. Seadus peab olema tavainimesele arusaadav. Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Õigusteaduse metodoloogia üks suundadest on seaduse keelelise interpretatsiooni (tõlgendamise) probleem seoses õigusnormide tõlgendamisega. Seaduse tekstide tõlgendamine on tähenduselt alati mingis ulatuses küsimus keele tundmisest. See tähendab, et
annaabi.ee 
