leidis sellele ka hea põhjuse.Kanti metafüüsika räägib tunnetustest, mida ainsana võib nimetada metafüüsiliseks.Kui tahetakse esitada mingit tunnetust teadusena, peab kõigepealt olema võimalik määratleda täpselt ära see iseloomulik, mis teda kõigist teistest eristab ja on niisiis temale ainuomane, vastasel juhul segunevad kõikide teaduste piirid ja ühtki neist ei saa käsitleda põhjalikult, tema enda loomusest lähtudes. See eripära võib seisneda kas objekti, tunnetusallikate või tunnetusviisi kas siis kõigi kolme või mõnede neist erinevuses, alles sellele saab tugineda mõte võimalikust teadusest ja tema ulatusest. Kant väidab,et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Aprioorsne tunnetus jaguneb analüütiliseks ja sünteetiliseks. Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi, kui seda on vasturääkivuse seadus
Ja see seletab ka nimetust metaphysica generalis. Kuid, nagu osutatud, kavandab Kant antud teoses täiesti uut tüüpi metafüüsika loomist. Viimane erineks senistest metafüüsilistest õpetustest eelkõige oma tunnetusobjekti poolest – kõrgeima olevuse ja hingesurematuse asemel peaks see esmalt järele mõtlema hoopis teistsuguse teema üle. Sellest tuleb juttu edaspidi, kõigepealt vaatleme aga erinevaid tunnetusallikaid, millest võib lähtuda teaduslik tunnetus. Tunnetusallikate järgi jaotuvad teadused aprioorseteks ja aposterioorseteks. Aprioorne on selline tunnetus, mis on tingimatult sõltumatu igasugusest kogemusest, järelikult pärineb üksnes puhtast arust või puhtast mõistusest. Aposterioorne teadmine pärineb kogemusest. Puhtaks nimetab Kant sellist aprioorset teadmist, millele ei ole lisandunud mitte midagi aposterioorset. Seda on oluline silmas pidada, kuna aprioorseid teadmisi saab rakendada ka selleks, et kogemust süstematiseerida
Küsimus allika järele ehk kus meie teadmised pärinevad. Teadmise allikaks jagunevad empirismiks ja ratsionalismiks. Räägitakse metafüüsilisest tunnetusest ehk tunnetus ei saa olla kogemusest lähtuv ja mõistusest, sest metafüüsika tähendab, et „teiselpool füüsikat“ ehk kogemusest väljaspool(mõistus ja aru tunnetusallikateks). See ongi erinevus. Metafüüsika-allikas on puhas mõistus (üheks eristuseks teadustest, aga mitte kõigist). Tunnetusallikate küsimus ei erista nt metafüüsikat matemaatikast. Peame siis edasi tunnetusviise eristama. Aprioorsed otsused ehk kogemuset sõltumatu ehk mõistusest sõltuv. Eristamine tunnetusviisi kaudu. Teaduslik tunnetusviis on otsustused(tänapäeval tähendab lausung – subjekti ja predikaadi seos). Teadus apoliitiline ehk tõestatud teadmine ehk tuleb õigustada(tõestada) subjekti ja predikaadi seost. Otsustused jagatakse kaheks: analüütilised ja sünteetilised otsustused
annaabi.ee 
