Need erinevad tajud väga sarnanevad üksteisele, kuid ei ole täpselt üks ja see sama. Need on analoogid üksteisele. 2.5 Toime ja mõju Unisoofias käsitletakse erinevaid tajufunktsioone ( tunnetuse aistinguid ) sellistena, kuidas need mõjuvad inimese teadvusele ja psüühikale. Kirjeldatakse inimeste tundmusi ( tunnetusi ), mis tule- vad võib-olla seni tundmatutest nähtustest, protsessidest ja objektidest. Kirjeldatakse seda mida ini- mene tajub, mitte seda, kuidas ta tajub. Tunnetusaistingute toimimist ( näiteks ajutöötlust või neuro- füsioloogiat ) siin ei vaadelda. Võib-olla tehakse seda kunagi tulevikus. Nähtuste toimimis ja mõju- mis mehhanismide kirjeldamine on kaks erinevat asja, kuid need on omavahel seotud. Tajufunktsi- oonide ( tunnetusprotsesside ) toimimist inimese ajus ( närvitegevuses ) siin ei käsitleta. Ainult seda kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile. Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite
Need erinevad tajud väga sarnanevad üksteisele, kuid ei ole täpselt üks ja see sama. Need on analoogid üksteisele. 2.5 Toime ja mõju Unisoofias käsitletakse erinevaid tajufunktsioone ( tunnetuse aistinguid ) sellistena, kuidas need mõjuvad inimese teadvusele ja psüühikale. Kirjeldatakse inimeste tundmusi ( tunnetusi ), mis tule- vad võib-olla seni tundmatutest nähtustest, protsessidest ja objektidest. Kirjeldatakse seda mida ini- mene tajub, mitte seda, kuidas ta tajub. Tunnetusaistingute toimimist ( näiteks ajutöötlust või neuro- füsioloogiat ) siin ei vaadelda. Võib-olla tehakse seda kunagi tulevikus. Nähtuste toimimis ja mõju- mis mehhanismide kirjeldamine on kaks erinevat asja, kuid need on omavahel seotud. Tajufunktsi- oonide ( tunnetusprotsesside ) toimimist inimese ajus ( närvitegevuses ) siin ei käsitleta. Ainult seda kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile. Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite
Ta soovib inimesi viia tagasi Jumala juurde. ( Lk. 15:3-7 ) 7 2.5 Toime ja mõju Unisoofias käsitletakse erinevaid tajufunktsioone ( tunnetuse aistinguid ) sellistena, kuidas need mõjuvad inimese teadvusele ja psüühikale. Kirjeldatakse inimeste tundmusi ( tunnetusi ), mis tule- vad võib-olla seni tundmatutest nähtustest, protsessidest ja objektidest. Kirjeldatakse seda mida ini- mene tajub, mitte seda, kuidas ta tajub. Tunnetusaistingute toimimist ( näiteks ajutöötlust või neuro- füsioloogiat ) siin ei vaadelda. Võib-olla tehakse seda kunagi tulevikus. Nähtuste toimimis ja mõju- mis mehhanismide kirjeldamine on kaks erinevat asja, kuid need on omavahel seotud. Tajufunktsi- oonide ( tunnetusprotsesside ) toimimist inimese ajus ( närvitegevuses ) siin ei käsitleta. Ainult seda kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile. Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite