läheduses. Üks läbivaks teemaks selles romaanis oli armastus ja vihkamine. Need jaotasid ka tegelased vastavalt headeks ja halbadeks. Parim näide sellest on see kuidas Esmeralda armus Phoebusesse, kuid too oli äärmiselt silmakirjalik ning ei tahtnud ennast kellegagi siduda. Siiski mustlasneiu tunded jäid ning Phoebuse kaotamist muutis veelgi raskemaks Claude Frollo, kes oli oma armastusega juba kontrolli kaotanud. Tänu sellele pani aga noore neiu end jälestama. See tunneterohke ning keeruline romaan lõppeb kahjuks kurvalt. Esmeralda puuakse ülesse, teda kaitsa püüdev ema samuti hukatakse. Sureb ka Claude Frollo, kes Liis Naptal, 10A lükati kiriku tornist alla Quasimodo poolt. Kuna kellalööja oli kõik kaotanud, siis sureb ka tema suures südamevalus mustlasneiut emmates. Kõiki neid kohutavaid ja andestamatuid
Barokk Ajalootaust:17.saj 18. saj II pool, absolutismiajastu, ususõjad. ,,Kelle võim, selle usk". Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused. Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland). Teaduse ja tehnika kiire areng. Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse. Arhitektuur: Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja uksed. Rohkesti kasutati skulptuure
Kirjaviisi levikule aitas oluliselt kaasa F.R. Kreutzwald, kes alguses soomepärast kirjaviisi küll ei pooldanud, hakkas seda hiljem hoopis kaitsma ning selle oma teostes tarvitusele võttis. Lõplikult pääses kirjaviis võidule alles pärast Ahrensi surma, kui vast asutatud Eesti Kirjameeste Selts seda oma väljaannetes kasutama otsustas hakata. 15. Tuntuimad luuletajad: Juhan Liiv - luuleparemik pärineb parandamatu vaimuhaiguse perioodist. Siiras ja tunneterohke isamaa- ja loodusluule. Jutustus ,,Vari", luuletused: ,,Emale", ,,Lilleleid" Anna Haava kaunid ja tundelised armastuslaulud, isamaalüürika, 9 luulekogu, nt ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Põhjamaa lapsed". Luuletus: ,,Ei saa mitte vaikki olla" Karl Eduard Sööt romantiline isamaaluule põimub realistliku ja kriitilise isamaakäsitlusega. Luulekogud: ,,Saatus", ,,Kodu", luuletus: ,,Kuidas ma luuletan" 16. Lydia Koidula (Lydia Emilia Florentine Jannsen) 1843-1886
annaabi.ee 
