Kas Aino tuleb tagasi? Kas Karl Raismik tuleb tagasi? Või äkki leiavad mõlemad seal võõral maal endale armastatud? Mis saab Kulnost? Muhemist? Need on ühed paljudest küsimustest mis jäävad pähe kummitama raamatu viimaseid ridu lugedes. Mida tahab autor selle teosega öelda? Tammsaare huviorbiiti teoste kirjutamisel on alati kuulunud inimesed, mõistus, tunded, nende siseelu. Ka see teos pole selle koha pealt erand, ta süveneb kord ühe, kord teise tegelase tunnetemaailma. Juba üsna teose alguses kirjeldab kõiketeadev jutustaja Karl Raismiku mõtteid: ,,Noorees ei saanud oma pilku neiust lahti kiskuda: nii ilusana polnud ta varemalt teda kunagi näinud." Samas kohe peale seda mõtteavaldust avaldab autor endapoolse kommentaari: ,,Aga ei ole hea, et noormees neius nii palju ilu näeb, see teeb kurvameelseks ja toob rasked mõtted." Kuigi nagu eelpool öeldud, ei ole selle teose sündmustiku aeg ja koht määratletud, teeb autor
põhimõttele André Breton nägi fotokunstis tõelist automaatset kirjutamist: fotosid on võimalik tehniliselt töödelda ("põletamine", moonutamine), nende puhul annab mängida võimalike äpardustega (fotogramm), neid saab ümber pöörata, nendega manipuleerida või siis lihtsalt pildistada. Nii on fotokunstist saanud sürrealistide käes lemmiktööriist püüdluses "üha puhtama alateadvuse poole, mis on samas tunnetemaailma poolt üha enam kütkestatud". Selles mõttes pakub kogu sürrealistlik fotograafia välja kergelt nihkes vaatenurga, proovides reaalsust kõigutada. Pilet nr.9 1. Esimesed fotot kasutavad kunstnikud: Nadar ja Cameron. Rejlander ja Robinson. Nadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik, keda tuntakse eelkõige Victor Hugo, Jules Verne'i ja teiste portreede jäädvustajana ning esimese fotograafina, kes pildistas objekte õhust (aerofotograafia)
inimese külge kinnitatud), on tajutav inimene ja liikumine, mida ta teeb. Inimesetaju Kesksemad inimesetaju mehhanismid on järgmised: - identifikatsioon – teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu - reflektsioon – teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelaminse vahendusel - empaatia – mõistmine teise inimese tunnetemaailma sisseelamise kaudu - stereotüpiseerimine – teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Üldreeglina loeb otsustaja tajudes heaks neid inimese jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid, milles on erinevus. Isikutaju oluliseks reegliks on nn ülemäärase üldistamise efekt. Osa isikut iseloomustavatest tunnustest
annaabi.ee 
