Psüholoogiline romaan- keskendumine tegelase hingeelule, mõttemaailma kujutamisele. Modernism- 19.saj lõpust kuni 20.saj maailmas valitsenud kunsti-ja kirjandusvool; vastand realismile; teistmoodi uudised, üldsust ja inimesi sokeerivad väljendusvahendid ja teosed. Selle alla kuuluvad: dadaism, ekspressionism, sümbolism, sürrealism jne. Uudsuse ja teistsugususe sünonüüm. Sümbolism- 19.saj lõpus levinud levinud kirjandus ja kunstivool; kujutab sümbolite abil tunnetamatut maailma Ood- lüürikažanr; ülistus- ehk kiiduluuletus; tõstetakse kangelasena esile mõni isik, ese või nähtus. Poeem- lüürikažanr, lüroeepiline tekst, pikem jutustava sisuga luuletus e luulevormis räägitud lugu. Vabavärss- luulestiilivõte, luuletuses ei teki riimiskeemi, sõnade riimumine pole eesmärk. Miniatuur- eepikažanr, lühike,lüüriline lugu, kus luuakse meeleolupilt koos filosoofilise mõttearendusega. olulised inimene, ilu, loodus, armastus, emotsioonid jne
(logistikon). Ratsusid on raske ohjata, kuna kipuvad perutama ja omatahtsi käituma. Jumalate kaarikud püsivad kindlamini õigel teel. Sõidetakse taevavõlvi kohale ja püütakse vaadata ideesid-mõistus toitub neist (ratsud toituvad nektarist ja ambroosiast- surematuks tegev jumalik toit). Jõudnud kohale peatutakse ja taevavõlv kannab sinnajõudnuid ringiratast (umbes nagu teatri pöördlava), lastes vaadelda seda värvitut, piiritlematut, meeleliselt tunnetamatut, tõeliselt olemasolevat ideede maailma, mida suudab vaid hinge mõistuslik osa näha. Seesugune lihtsustatud protsess saab osaks vaid jumalatele. Teised hinged näevad ideede ilma vaid osaliselt, sest ratsud perutavad ja tõmbavad kaarikut allapoole. Mõni hing ei näe üldse mitte midagi, sest ratsudel murduvad perutamise käigus tiivad. Nüüd kui hing meelelises maailmas kehastub, sõltub tema roll ja amet sellest, kui palju ta nägi ideede ilma
käsitletakse küll kõige loojana, kuid seejärel äraläinuna ning eemalolevana. Jumalal puudub seega sekkuv ning aktiivne roll igapäevaelus. 91 Võrreldes eelpoolmainitut Jungi vaadetega, saab küll öelda, et dualism on tal olemas ses mõttes, et ta usub hea ja kurja mõlemat omavat selget identiteeti ja olemust. Seevastu ei ole Jungi jumalakujutluses midagi ,,täiesti tunnetamatut", vastupidi - ta usub Jumalal olevat vägagi selgepiirilise iseloomu. Jung räägib Jumala puhul isegi ,,kompleksidest" ja ,,arengust". Samuti ei nähtu kuidagi, et ta alahindaks materiaalset maailma või peaks seda olemuselt kurjaks. Huvitavad on gnostitsistlikud vaated hea ja kurja päritolule. Vastavalt sellele, kuidas seletatakse maailma ja kurja päritolu selles, eristatakse kahte tüüpi gnoosist - iraani tüüpi gnoosis ja süüria- egiptuse tüüpi gnoosis.
annaabi.ee 
