enam-vähem sarnane välimus) või on nad olemas ka reaalselt. Skolastika – kriitilise mõtlemise meetod keskaja ülikoolides, mis keskendus ristiusu dogmade põhjendamisele formaalloogika abil. Suurimaks autoriteediks oli Aristoteles. Nominalism – keskaegne filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid üksikesmete nimetusteks. Mõisted selle järgi ei eksisteeri asjadest sõltumatult ja ei peegelda nende omadusi. Realism – keskaegne filosoofiasuund, mille järgi asjad on tunnetajast sõltumatult olemas. Sealhulgas siis on olemas univesaalid (üldised ideed), mille olemasolu nominalism eitab. Ratsionalism – tunnetusteooria filosoofias, mis lähtus teadmise omandamisel mõistusest ja loogilisest mõtlemisest, seades loogilise korrektsuse ülemaks kogemusest ja meelte andmetest (pidas inimmeeli ekslikuteks). Kujunes välja uusajal (Descartes, Spinoza, Leibniz), ent sisuliselt lähtus antiikaja loogikast.
Jumal, minu veendumuse järgi Universum, võib olla inimeses transtsendentsusega vastuollu sattumata. Nietzsche kuulutusega “Jumal on surnud” mina nõustuda ei tahaks. Ma ei usu, et oleme täielikult omapead, pigem tuleks edasi püüelda transtsendentse ja varjatud tõe poole. Reaalsuse fundamentaalset struktuuri seletavatest käsitlustest lääne metafüüsikas hoiavad ehk kõige väljapaistvamat positsiooni realism ja nominalism. Kui realism väidab, et objektid on reaalselt tunnetajast sõltumatult olemas, siis nominalistid on seisukohal, et üldmõisted on üksnes üksikesemete nimed ning need üldmõisted, mis on meie mõtlemise läbi loodud, ei eksisteeri asjadest sõltumatult, seega asjad on mõistete alused. Mina arvan pigem, et füüsilised objektid on siiski olemas ning need eksisteerivad meie kogemustest ja nende objektide kohta käivatest teadmistest sõltumatult, ning nende objektide omadused ja
üldse olemas ja on vaid kokkulepped, väljamõeldised, sõnad (kuigi väljend nagu „laud kui selline“ on olemas). Tänapäeval nimetatakse nominalismiks vaadet, mille kohaselt abstraktseid objekte (arve, propositsione jne) pole olemas. Näiteks: ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. • Realism(vastandina nominalismile), mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas. Universaalid kui reaalsed asjad või inimesed on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. Näiteks võib olla realist universaalide, teiste olendite vaimu, matemaatiliste objektide, võimalike maailmade ja moraaliväärtuste suhtes. • Epistemoloogia ehk teadmisteooria – on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle õiguste loomusega. Teadmised ja nendega seotud probleemid, mis hõlmab
annaabi.ee 
