kumbki neist veel valmis polnud, sest kui nad oleks endis kindlad olnud, oleks otsused lihtsamini ja kindlamalt tulnud. (lk. 207, 208) "Maja ärklitoaga" 1890. aastate loomingus on kahte tüüpi intelligente: * "tühisebijad" ühiskonnale kasulikud, tegevusega hõivatud inimesed, nt. teadlased, insenerid, õpetajad, aga nad on piiratud inimesed, tunnistavad vaid oma tõde, tegelevad pisiasjadega; * "sügavuti tunnetajad" kunstikalduvusega inimesed, keerulise sisemaailmaga, innustuvad uutest ideedest, kuid nad pole valmis püsivat, igapäevast tööd tegema. Isiklikust ja üldisest õnnest, "väikeste tegude" mõttetus, usk õnnesse. Näitab, et erinevad maailmavaated võivad armastuse purustada.
Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja eesmärkide taotlejad ühtseks meieks. Nendevahelise suhtluse tagajärjel tekib ühiskond. Teine definitsioon ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Kui suur on inimhulk? - See oleneb situatsioonist, ühtset piiri ei saa tõmmata. Mida tähendab korrastatus? Mis korrastab? Kui korrastatud peab olema kooselu? Kas peab olema riik, et oleks ühiskond? - Eestil ei olnud riiki, aga Eesti ühiskond säilis. Islami ühiskond koosneb mitmetest riikidest. Kas riik ja
Seda illustreerib · Novell "Palat nr.6" argikurjuse vastu võitlemise mõttekus või mõttetus; kas leppida sellega või mitte. Teise osa loomingust jätab endiselt lugeja tõlgendada. Seda illustreerib · Novell "Maja ärklitoaga". 1890. aastate loomingus on kahte tüüpi intelligente: * "tühisebijad" ühiskonnale kasulikud, tegevusega hõivatud inimesed, nt. teadlased, insenerid, õpetajad, aga nad on piiratud inimesed, tunnistavad vaid oma tõde, tegelevad pisiasjadega; * "sügavuti tunnetajad" kunstikalduvusega inimesed, keerulise sisemaailmaga, innustuvad uutest ideedest, kuid nad pole valmis püsivat, igapäevast tööd tegema. · Näidend "Kirsiaed". "Naer läbi pisarate" inimesed Tsehhovi teostes tegelikult kannatavad. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes
Seda illustreerib · Novell "Palat nr.6" argikurjuse vastu võitlemise mõttekus või mõttetus; kas leppida sellega või mitte. Teise osa loomingust jätab endiselt lugeja tõlgendada. Seda illustreerib · Novell "Maja ärklitoaga". 1890. aastate loomingus on kahte tüüpi intelligente: * "tühisebijad" ühiskonnale kasulikud, tegevusega hõivatud inimesed, nt. teadlased, insenerid, õpetajad, aga nad on piiratud inimesed, tunnistavad vaid oma tõde, tegelevad pisiasjadega; * "sügavuti tunnetajad" kunstikalduvusega inimesed, keerulise sisemaailmaga, innustuvad uutest ideedest, kuid nad pole valmis püsivat, igapäevast tööd tegema. · Näidend "Kirsiaed". "Naer läbi pisarate" inimesed Tsehhovi teostes tegelikult kannatavad. Stendhal Marie Henri Beyle, 1783-1842, Prantsusmaa. Stendhal oli esimene autor, kes romaanides viljeles realismi. Tema looming saavutas populaaruse alles pärast autori surma. Pärit jõukas perest. Õnnetu lapsepõlv