alumises osas kasutati ära mammutilõualuid: mis pandi üksteise külge ja kaevati maasse. Sellist püsivat tehnikat kasutati enamiku mammutiküttide juures. Pealt kaeti selline hoone mammutinahkadega. Arvatavasti elasid neandertallased suhteliselt väikeste rühmadena. On leitud ka loomade matuseid, peamiselt on maetud koopakaru ja pruunkaru, mõnikord üksnes nende koljusid. 1917.1923. a. uuris Emil Bachler Drachenlochi koobast Sveitsi Alpides. Koobas asub 2400 m kõrguses ning tungib tunnelitena sügavale mäkke. Koopa esiosa oli kasutusel neandertallaste elupaigana, tagantpoolt leiti aga kuubikujuline kast või kirst, küljepikkusega u 1 m. Kasti oli pealt kaetud massiivse lapiku kiviga. Kastis oli seitse karukoljut, mis kõik olid sätitud nii, et koonud olid suunatud koopa sissepääsu poole. Veelgi sügavamas koopas oli kuus karu koljut, mis kõik olid pandud mingitesse nisilaadsetesse süvenditesse koopaseinas. Drachenloch pole ainuke, vaid selliseid on veel mitmeid
auk ( mitte ainult musta augu tsentris ). Näiteks aegruumi auk võib põhimõtteliselt eksisteerida ka planeet Maa ja isegi tema Kuu tsentris. Sellist asjaolu kinnitavad meile gravitatsiooniline aja dilatatsioon ja gravitatsiooniline pikkuse ( kahe ruumipunkti vahelise kauguse ) kontraktsioon Aegruumi kõverusi tekitavad aegruumi augud ja seega gravitatsiooniväljad on olemuselt aegruumi augud, mida omakorda on võimalik tõlgendada aegruumi tunnelitena. Näiteks aegruumi auku kirjeldab Schwarzschildi ja objekti raadiuse suhe. Mida enam aegruumi augu poole söösta, seda enam aeg ja ruum teisenevad. Schwarzschildi raadius määrab ära aegruumi augu suuruse ja taevase objekti raadius määrab objekti enda suuruse. Aegruumi auk asub enamasti taevaste objektide tsentris. Schwarzschildi raadiust ehk sündmuste horisonti Rs, mida arvutas välja Schwarzschild ise, kasutatakse paljudes üldrelatiivsusteooria võrrandites ja tähtede ehituse
tsentris ). Näiteks aegruumi auk võib põhimõtteliselt eksisteerida ka planeet Maa ja isegi tema Kuu tsentris. Sellist asjaolu kinnitavad meile gravitatsiooniline aja dilatatsioon ja gravitatsiooniline pikkuse ( kahe ruumipunkti vahelise kauguse ) kontraktsioon Aegruumi kõverusi tekitavad aegruumi augud ja seega gravitatsiooniväljad on olemuselt aegruumi augud, mida omakorda on võimalik tõlgendada ka aegruumi tunnelitena. Näiteks aegruumi auku kirjeldab Schwarzschildi ja objekti raadiuse suhe. Mida enam aegruumi augu poole söösta, seda enam aeg ja ruum teisenevad. Schwarzschildi raadius määrab ära aegruumi augu suuruse ja taevase objekti raadius määrab objekti enda suuruse. Aegruumi auk asub enamasti taevaste objektide tsentris. Schwarzschildi raadiust ehk sündmuste horisonti Rs, mida arvutas välja Schwarzschild ise, kasutatakse paljudes üldrelatiivsusteooria võrrandites ja tähtede ehituse
annaabi.ee 
