ümbritsetud õuest pääses selle taha kaljusse raiutud pühamusse. Kaldteede, terrasside ja sammaste vahelduses ilmneb egiptuse arhitekti kõrgeltarenenud rütmitunne, mis näiteks Mesopotaamia kunstnikel puudus. Loodus raamis ning rõuhutas hoone elegantsi. Niisama kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias (umbes aastast 1250 eKr). Selle sissepääsu ees asetseb neli 20 meetri kõrgust kaljust välja raiutud vaaraokuju. Kalju sees on kaks sammastega ruumi, pühamu ja tunnelitaolised panipaigad. Kujutav kunst Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti eelkõige kultuslik tähendus ning seetõttu olid ka kindlad reeglid, mis olid rangemad ning olenesid sellest, et kui tähtsat isikut kujutati. Temaatika keerles eeskätt vaaro elu ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised
3,5m läbimõõduga sammaste vahel pidi inimene tajuma jumala vägevust ning jõudma erilisse ekstaatilisse seisundisse. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud Jumal Amonile. Neid ehitati kokku ligi poolteist tuhat aastat. Kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias. Selle sissepääsu ees asetseb neli imposantset 20 meetri kõrgust kaljust väljaraiutud vaaraokuju. Kalju sees on kaks sammastega ruumi, pühamu ja tunnelitaolised panipaigad. 12 Skulptuur.Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Skulptuur täitis vaid üht ülesannet surnu kuju edasiandmine kivis, savis või puus
Elamu ruumidest oli tähtsaim pühamu, mis asus sissekäigu vastas, suurim ruum oli sammassaal, mille ümber olid grupeeritud väiksemad ruumid. Käsitööliste elamud võisid olla 4 - 5 ruumilised ( tingimata pühamuga ), kõige vaesem elanikkond elas üheruumilistes onnides. Egiptlaste ehitustehnika oli väga täpne ja korrapärane, samal ajal ei tundnud nad võlvimistehnikat ( püramiidide sees olevd tunnelitaolised käigud on kaetud valevõlvidega ) . Hästi tulid nad toime sammaste püstitamise ja talade paigutamisega ( siin võis kiviplokkide tõstmisel abiks olla kaldtee või tõstetud pinnas sammaste vahel; on kindlaks tehtud ka toortellistest abiehitiste olemasolu ).Egiptuse arhitektuuris on mitut tüüpi sambaid . Varaseim sammas oli ruudukujulise ristlõikega massiivne post. Ümarad sambad olid tavaliselt kaetud
annaabi.ee 
