Muusikalist rääkides on suur roll peaosatäitjatel. Koit Toome Ooperifantoomi, Maria Listra Christine ja Kalle Sepp Raoulina oli täiesti loogiline valik osatäitjatena arvestades nende eelnevat muusikalist tausta ja sobivust rolli välimuse poolest. Nimekamate osatäitjate seast leiab ka Lauri Liivi (Monsieur Firmini) ja Janika Sillamaa. Dirigent oli Martin Sildos, koreograaf Georg Malvius (Rootsi) ja eesti keelsed sõnad on Leelo Tunglalt. “Ei muud Sult soovi ma”, esitatud Koit Toome ja Maria Listra poolt, oli varasemalt tuttav pala, mis viis hetkeks nostalgia lainetele. Koidu ja Maria duett oli ka üks minu lemmikumaid hetki etendusest. Tuttav oli ka üks muusikaliga samanimeline pala, mille esimesed noodid olid Pink Floydi laulust „Echoes“ maha tehtud, nagu hiljem järele uurides selgus.. Esialgsed rahulolevad emotsioonid asendusid edaspidi skeptilisusega. Eurolaulu võitja ja Eurovisioonil 12
1975-1981 ajakirja ,,Täheke" kaastööline 1981-1984 - Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja 1984-1990 vabakutseline kirjanik 1991-1995 Ruila põhikooli emakeele õpetaja 1994-1996 ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana 1994-1995, 1996-...... ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja 1997 - Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind 1999 - J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 - Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden Looming Leelo Tunglalt on ilmunud 33 värsi- ja 27 proosaraamatut lastele ning noortele, lisaks kümmekond luulekogu täiskasvanutele. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele. Positiivne ellusuhtumine ja
faksiga" (2004, valikkogu), ,,Pururikas laps" ( 2002. a raamat, kus L. Tungal oli vaimustuses väikese tüdruku Kadi Li joonistustest, ning kirjutas neile juurde oma luuletekstid), ,,Salajutt" (2006), ,,Koer tunneb koera" (2006), ,,Tibu sünnipäevapidu" (2007), ,,Reks ja Tuks" (2007), ,,Piilu Peep ja pardimamma" (2007) Minule tundub, et äärmiselt palju uuema aja, väikelastele mõeldud, lasteluule raamatuid ongi Leelo Tunglalt ilmunud just 2005- 2007 aastal. Palju luuletusi on koertest, palju ka jõuluteemalisi ja päkapikkudest. Raamatud on väga lastepärased, rohkete illustratsioonidega. Illustratsioonide koha pealt on teinud palju koostööd oma keskmise tütre Kirkega. Oma luuletajateed alustas L. Tungal loodusluulega. Edasi on teemade valdkond aga aina laienenud. Küll kujutatakse lapse igapäevaelu, suhteid, asjade maailma, loomi ja loodust.
toetamne. Eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart, kes tõi luulesse palju keelelisi uuendusi. 60- ndad olidki luules vormiuuenduse ajastuks. Sellega kaasnes ka inimeste suur huvi luule vastu. Esimene kassett ilmus 1962, kuhu kuulusid nimekamatest Rummo, M. Traat. 63. aastal ilmus järgmine, 65. aastal ilmunud kassettil debüteeris Jaan Kaplinski ja Hando Runnel, 66. aasta kassetil oli loomingut näiteks Leelo Tunglalt, 68. aastal ilmus viimane kassett. 22. PILET A. TSEHHOVI ELU JA LOOMING , ÜHE NÄIDENDI NING KAHE NOVELLI ANALÜÜS A. H. TAMMSAARE ,,TÕDE JA ÕIGUS" VABALT LOETUD OSA ANALÜÜS Tsehhov (1860-1904) sündis Taganoris. Tema vanaisa oli olnud pärisori, kuid suutis koguda visa tööga piisavalt raha, et end vabaks osta. Tsehhovi isa oli andekas, joonistas, mängis viiulit ja juhtis kirikukoori. Kuid laste suhtes oli karm. Isa pidas poodi ja Anton pidi teda abistama
annaabi.ee 
