Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja seega omab samuti mõlemaid omadusi. Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti): Isaac Newton oletas, et valgus on valgusallikast igas suunas väljuvate osakeste voog (valgus on erilise „valgusaine“ edasikandumine ruumis). Christiaan Hygens oletas, et valgus on eriliste lainete voog, mis levib ruumi täitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris. 19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (Maxwell) ja tõestati, et valgus on nende erijuht – levimisel käitub valgus lainena. 20. sajandi alguses avastati, et valguse kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus aga hoopis osakeste voona. Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel, omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Need omadused võimaldavad valgust filtreerida ja koherentselt võimendada nagu laseris
f=c/𝛌 = 1/T = hc/A = E/h)-võngete arv ajaühikus - periood (T, Ühik: 1s, T = 1/f)-korduva muutuse tsükli kestus valguse dualistlik käsitlus *korpuskulaarteooria - valgus levib sirgjooneliselt, seda tõestab varjude teke *valguse laineteooria - valgus on lainetus, mis levib erilises ruumitäitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas. Seda keskkonda nimetatakse eetriks footonit iseloomustavad füüsikalised suurused *footon: valguse osake - energia(E)=hf - impulss(p)=mv
Mõnuainete teatud sagedusega tarbimine tekitab enamasti sõltuvuse. Sõltuvus võib olla kas kehaline (füüsiline) või psüühiline. Kehalist sõltuvust iseloomustavad võõrutusnähud, mis tekivad mõnuaine sisalduse vähenedes veres. Need on higistamine, värinad, vererõhu langus, südame pekslemine, soolespasmid, oksendamine, kõhulahtisus, krambihood, valud, unetus, hallutsinatsioonid. See, kui tugevad võõrutusnähud on, sõltub manustatud ainest. Psüühiline sõltuvus väljendub tungivas vajaduses taastada aine meeldiv uimastav mõju. Sageli on uue uimastikoguse manustamise põhjuseks mõnuaine ärajätmisel tekkinud tema toimele vastupidine reaktsioon (unetus, depressioon). Kuna narkootikume transporditakse üle riigipiiri kinnisulatatud pakenditena soolestikus, ähvardab „narkomuulasid“ transporditava aine suure doosi tagajärjel tekkiv mürgistus. Nii võib võimalike narkokullerite esmapilgul seletamatu