6. Tunglaterad Eestis Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. See seeneliik parasiteerib enamikul kõrreliste liikidel. Eestis parasiteerib tungaltera kõrreliste sugukonna 74 (78) liigil, sealhulgas kõigil meil kasvatatavatel teraviljadel. Niisked ilmad soodustavad tungaltera kasvu. Välimuselt eristub ta tumedate, seest valkjate ja seemnest suuremate sarvjate seenemügaratena. Kevadel arenevad mahakukkunud tungalteral kotteosed ja need peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Tungaltera toimel hakkab nakatunud kõrrelise õis eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa lõhna peale kokku lennanud kärbsed kannavad seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Nakatunud teradest jahu ning kliide söömine tekitab inimesel ja loomadel mürgistuse. Mürgistuse tunnuseks on gangreen ja krambid. Veel 20.
Kottseente hulgas on väga palju taimehaigusi (...-täpilisus, ...-laiksus, puuviljamädanik). Nende hulgas on väga olulised puidu lagundajad metsas (peenim puit eriti tungalseened: nt punane komuseen lehtpuuraagudel, peened-jämedad oksad eriti ketasseened: nt kollane tiksik, verev karikseen). Kottseened moodustavad koos vetikatega enamuse samblikke. Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad viimastest nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Tungaltera esineb kõigil kõrrelistel (sh. teraviljadel). tungaltera on väga mürgine
Kottseente hulgas on väga palju taimehaigusi (...-täpilisus, ...-laiksus, puuviljamädanik). Nende hulgas on väga olulised puidu lagundajad metsas (peenim puit eriti tungalseened: nt punane komuseen lehtpuuraagudel, peened-jämedad oksad eriti ketasseened: nt kollane tiksik, verev karikseen). Kottseened moodustavad koos vetikatega enamuse samblikke. Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad viimastest nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Tungaltera esineb kõigil kõrrelistel (sh. teraviljadel). tungaltera on väga mürgine
keemiliste omadustega - näiteks kapsaliblika röövikud toituvad nii ristõielistel kui ka mungalillel (=mungakress, lillkress). Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Kultuurtaime kahjurite ja haiguste püsimise looduslikuks koldeks on enamasti lähedased looduslikud liigid (tungalteral looduslikud kõrrelised) või süstemaatiliselt kauged "vaheperemehed" (s.o. teised peremehed) (kõrreroostel eelkõige kukerpuu). Väga haruldased on vaid kultuurtaime liigile spetsialiseerunud parasiidid (kartulimardikas), nende põhjustatud kahju võib aga osutuda ootamatult suureks (-> populatsioonilained). Mahepõllundus Mahepõllumajandus on tunduvalt töömahukam ja seetõttu kallim. Tema tooted ei sisalda aga
annaabi.ee 
