Suundusin kassade poole ja minu ees olevat klienti koheldi kui "rahakotti" paluti ainult kauba eest tasuda ja kogu lugu. Teenindaja ei väljendanud ühegi liigutusega nagu ta sooviks klienti kauplusesse tagasi saada. Jõudis järg minu kätte ja nüüd 8 sain kampsuni vahetamisega uute toodete vastu võrdlemisi kergelt hakkama. Pärast minu sooje sõnu teenindajale, otsustas ta mind kostitada "head aega" väljendiga. Tundusin kuidas teenindaja ei pidanud kohtustust teenindama oluliseks, ta kohtles kliente kui näota indiviide ja reageeris ainult kliendi nõudmisel. Samuti jäi mulje kuidas teenindaja ei pidanud veaolukorras lahenduste pakkumist vajalikuks ja tegutses võõrandavalt. Sel korral likvideeriti heal juhul ainult tagajärg kampsuni näol, kuid teeninduslikku mõttelaadi ma sealt ei leidnud. 11.01.18 Sisenen poodi ja olen esimene kes tervitab, teenindaja tervitab mind vastu aga siis kohe
kolleegidega, juhtkonna ootustega. Enesekontseptsiooni kujunemine arusaam endast kui õpetajast enesekontseptsiooni kujunemist toetab ümbrusest saadav tagasiside kui enesekontseptsiooni kujundamine ebaõnnestub, satutakse raskustesse ja tajutakse pidevalt rahulolematust, mis viib õpetajaametist loobumiseni Kooliga kohanemise etapid: I veerand – varajane idealism: et ma üldse hakkama saan II veerand – masendus: kolleegidega võrreldes tundusin ma endale tõeliselt saamatuna III veerand – leppimine olukorraga: pole mõtet tegeleda enesepiitsutamisega IV veerand – tagasi reaalsusesse: minus valitsevad üsna vastakad tunded Eesti õpilane = maailmakodanik? 13-09-10 (külalislektorid) * lai silmaring * tolerants * võõrkeelte oskus * enda indentiteet * rahvusvahelised võimalused * keskkond * majandus * sooline võrdõiguslikkus * inimõigused * laste tervis * maailmamajandus * rahvastikukasv * kodanikuühiskond
seal ringi kõndinud, otsustasin osta helesinised sisse õmmeldud viigiga pikad väga moekad ja pidulikud püksid, nendega väga hästi kokku sobiva helesinise pikade varrukatega jaki ja selle jaki alla kena, valge lühikeste varrukatega nööpideta pluusi. Otsustasin osta ka kenad valged rihmikkingad. "Mul läheb ka ehteid vaja," arvasin mõttes. Ma ostsin kena kullast kaelakee, kullast kella, kullast sõrmuse, kullast käekoti ja kullast kõrvarõngad. Peegli ees neid endale selga proovides tundusin ma väga soliidne ja ametlik. Kui riided ja ehted ostetud, läksin maniküüri tegema. Ma panin homseks kella 11-ks kosmeetiku juurde aja kinni ja sellega oli mu kaubanduskeskuse päev läbi ja ma läksin ülejäänud raha eest koju süüa ostma. Mulle tuli meelde, et kui me Andresega linna ekskursioonil käisime, siis me sõime ühe pingi peal lõunat ja ma võtsin rahakoti käekotist välja. "Ahaaa! Õigus! Seal ma seda ju enam tagasi ei pannud. Ma pean minema vaatama, et on see veel seal
annaabi.ee 
