nõiaks edasi. Algupärast ülesannet täitvat ehk head tegevat nõida hakati kutsuma targaks, teadjaks. *Ülepea valitses vanal ajal igal pool kange nõiduseusk. Tartumaal räägitakse praegugi veel nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu. *Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes. Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel. *Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad. * Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimumaalima vahel. Tark püüab vaimude ja vaenulike vägede algust, loomust ja sündi ära mõista. Sellega satuvad nad targa meelevalda tark võib neid võita, taltsutada, heaks muuta. Tark omandab endalesureliku, maapealse jumala väe. Kogu loodus, loodusväed, haldjad peavad tema sõna kuulama. Ainult surm võib targa võimuse võtta.
Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. 42.Keemilist murenemist soodustavad kõrge temperatuu,sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. 43.Murenemiskooriku paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest, samuti sellest, kui kaua on murenemine toimunud. Murenemiskoorik on õhuke tundratel Poolkõrbetes ja kõrbes ja steppis, sest sealsed kivimid on mineraali vaesed ja selles nendes kohtades sajab suhteliselt vähe. Paksud on vihmametsa pinnad, sest sealsed pinnakihid on väga mineraalide rohked ja seal on väga palju sademeid. 45.Muld jaotub erine värvuse,tüseduse ja tiheduse kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Erinevad Mullalhorisondid tekivad tänu
Golfi hoovuse läheduse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Veebruari keskmine temperatuur on -4 oC kuni -14 oC, juuli keskmine temperatuur on 14 oC kuni 17 oC. Aastane sademetehulk 500 650mm ületab aurumise.(6 lk 580) Soomes levivad okasmetsad, kus peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Pindalast on üle kolmveerandi kaetud metsaga. Metsapiiri moodustavad põhjapoolsetel mägedel ja kõrgemail küngastel (tundratel) kasekõverdikud, ülalpool kasvab juba tundrataimestik.(9 lk 159) Maastik on erakordselt järvederohke (188 000 üle 500m2, 56 000 üle 1 hektari ja 21 üle 200 km2 suurust järve), seepärast kutsutakse seda tuhande järve maaks. Järved on enamasti sügavad ja saarterohked ning nende kaldajoon väga sopiline. Suur osa järvedest on omavahel ühenduses väikeste väinade või jõgedega ning moodustavad järvistuid. (6 lk 580; 7 lk 159)
annaabi.ee 
