Eestis mahalastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini sügelislestadest Sarcoptes ja soolenugilistest põhjustatud haigusi. Keeritsuss avastatakse 2040% jahitud ilvestest. Ilvese levila saared asuvad Itaalia, Austria, Sveitsi ja Tsehhi mägimetsades, Balkanil ja Slovakkia, Ukraina ja Rumeenia Karpaatides, Poola Bialowiezas ja Valgevene Belovezas. Päris-leviala algab Põhja-Läti ja Lõuna-Rootsi laiuskraadidel ning sealt põhja poole kuni Koola poolsaare ja Lapi tundrani esineb ilveseid peaaegu igal pool.1950-ndate lõpus polnud Eesti saartel ilveseid, kuid nüüd on. Ilveste loomuliku levimise näiteks on Kamtsatka poolsaar, kus nähti esimest ilvest 1939 ning 19531955 asustasid ilvesed kogu poolsaare. Venemaal hakati jahti ilvestele piirama alles 1980-ndatel ning kohati on ilves seal võetud kaitse alla. Venemaal elab kolmveerand kõikidest euroopa ilvestest. Aasias elab euraasia ilves. Ilvesed elavad ka Väike-, Kesk- ja Sise-Aasias.
millest kõige heidutavam oli raske majandusliku kriisini 2001-02 viinud vägivaldsed avalikud protestid, miwtõttu järjestikuste astusid tagasi mitmed presidendid. Muud faktid: Suuruselt teine riik Lõuna-Ameerikas (pärast Brasiiliat); strateegiline asend Lõuna-Atlandi ja Vaikse ookeani piirkonna laevateede vahel (Magalhäesi väin, Beagle kanal,Drake'i väin); mitmekesised maastikud ulatuvad troopilise kliimaga põhjast tundrani 4 kaugel lõunas; Cerro Aconcagua on läänepoolkera kõrgeim mägi, Laguna del Carbon on madalaim punkt läänepoolkeral. Riigi arengutaseme iseloomstus Inimarengu üldandmed Argentina kuulub kõrgesse inimaregugruppi, mille inimarengu indeks on 0,866(2009).Argentina asub inimarengu indeks põhjal 49. kohal.Sarnase näitajaga on veel
Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved 10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik taigavööndis põhjas tundrani/metsatundrani lõunas stepini/kõrbeni eristatakse 8-9 alaliiki (erinevad kehamõõtmete, sarvede jms) külmemates piirkondades elavad suuremad liigid (kõige võimsamad põdrad elavad Alaskal- u 1t raskused ja 2m sarved) põdra asustustihedus on kõige suurem Skandinaaviamaades o Rootsis ja Soomes on jahimehed maaomanikud o Rootsis on põdral kultuslik maine (isegi riigiasutused suletakse
annaabi.ee 
