Samas, maailmas toodetakse piisavalt toitu, et k�ik inimeseks saaksid korralikult s��nuks. Kuid n�ljah�da pole ainult viimase aja probleem. Enamik rahvaid on mingil ajal selle kannatuse l�binud, kaasaarvatud eestlased. K�ige r�igematest n�idetest v�iks v�lja tuua Holodomori n�ljah�da. Pole vast m�tet kirjeldada, kuidas muutub ilma s��mata ning joomata olev inimene. L�pptulemuseks on igastahes surm. Kui toit, vesi ning peavari on olemas, on j�rgmiseks tundmuseks, mida inimene vajab, turvalisustunne. See t�hendab, et inimene saaks igap�evaselt oma t��d teha ning rahulikult elada, kartmata, et keegi kipub tema elu kallale v�i k�itub m�nda muud moodi ebainimlikult. Suurep�raselt kirjeldab turvatunde puudumist �ks hiljuti loetud artikkel, mis r��gib N�ukogude Liidu v�gede hirmutegudest Ida-Preisimaal 20. sajandi keskpaiku. Punaarmee saabudes oli kohalikel kaks valikut: kas lahkuda
- vangilaagrist tagasi tulnud poeg oli hingeliselt haige, pööras emale selja Impressionism ja ekspressionism Impressionism - prant. keelest impressioon „mulje“ - kirjandusvool u 1880 -1910 saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuuri mõjupiirkonnas - püüdleb selle poole, et: *jäädvustada subjektiivseid, kiiresti mööda libisevaid aistinguid, muljeid *tabada hetke, mil need muljed muutuvad meeleoludeks ja tundmuseks - vahetute muljete tundlik ja varjundirikas kujutamine - detailne kujutusviis - Eesti kirjandusse tuli Noor-Eesti vahendusel - Tuglase novellides ja romaanis „Felix Ormusson“ - Ridala luules - Tammsaare üliõpilasnovellided ja jutustuses „Varjundid“ Villem Grünthal-Ridala (1885-1942) Elust - Haridus: *Kuressaare gümnaasium (huvi keelte ja kirjanduse vastu)
avalduvad nn epifenomenidena. Vaimu kui sellist siuliselt pole, see on vaid näivus. Psühholoogias lõi John Watson (1878-1958) biheivioristliku käsitluse märksa varem, kui see mõiste tuli filosoofiasse. Inimese käitumist tuleb uurida, kui jälgitavat nähtust, nii nagu saab jälgida füüsikalisi objekte. Inimese objektiivsel uurimisel ei vaatle biheiviorist midagi sellist, mida võiks nimetada teadvuseks, tundmuseks või tahteks vms ning järelikult pole neil terminitel mõttekat teaduslikku sisu. 41 Esimene vaimufilosoof-analüütik Gilbert Ryle (1900-1976) püüdis kontseptuaalse analüüsiga näidata, et tavakeele kasutuses tehakse viga, kui räägitakse vaimust kui asjast teiste asjade hulgas. Vaim pole tema arvates mitte asi vaid käitumisviis. Vaimust rääkides peaks kasutama tegusõnu, nt ,,mõtlema", kuid mitte kasutama nimisõna ,,vaim". Aju uuringute edenedes püüti 1960.a paiku näidata (D.M
annaabi.ee 
