Ülased - kollane ülane, metsülane, võsaülane. Nahale sattudes võib taime mahl tekitada ville ja raskesti paranevaid haavu, silma sattudes kahjustab ka silmi. Taime süües ilmnevad mürgistusnähud tugeva põletusena suus ja kurgus ning valudena maos, järgneb kõhulahtisus, peapööritus, krambid ja teadvuse kadu. Taime kuivamisel mürgisus kaob (Kaur jt, 2010). Kullerkupp. Mürgine on kogu taim. Mahla sattumine nahale võib põhjustada kihelust ja punetust, tundlikumal inimesel ka ville. Taime söömine tekitab iiveldust, oksendamist, peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisust, häireid neerutalitluses. Suure koguse söömisele võib järgneda surm südameseiskumise tagajärjel. Taime kuivamisel mürkained lagunevad (Kaur jt, 2010). Märtsikelluke. Kogu taim, nii sibul kui ka maapealne osa on mürgine. Mürgistustunnused on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, pupillide ahenemine. Mürgistusi
Elanike jaoks on veel mittesurmava vähi ja pärilike kahjustuste risk. Pärilike kahjustuste oht elanikele on 1,3% siiverti kohta. ICRP soovitatud piirdoos elanikele on 1 millisiivert aastas ja ajutiselt saadavate suuremate dooside puhul ei . tohi ületada 5 millisiivertit 5 aasta kohta. Elanikkonna madalamad doosi piinnäärad on tingitud osaliselt laste ja naiste suuremast tundlikkusest, eriti puudutab see aga veel sündimata lapsi. Loote kaitse on eriti tähtis selle kõige tundlikumal perioodil- raseduse 8. - 15. nädalal. Lastel, kes olid Hiroshimas ja Nagasakis sellel ajavahemikul emaihus kiiritust saanud, ilmnes teatud vaimne peetus. Seetõttu ei kiiritata rasedate naiste alakeha röntgenkiirtega ilma olulise meditsiinilise vajaduseta. Allpool toodud tabelis esitatakse hinnang erinevate kiirguste riskidele. Näiteks on keskmise Euroopa elaniku tavaline aastadoos umbes 3,5 mSv aastas (4. tund). Selle
Tavaliselt satuvad tõrjutuse alla need, kes millegi poolest teistest erinevad. Põhjuseks võib olla rahvuslik erinevus, teistsugune välimus, õpiedukus, kodune olukord, erinevad füüsilised ja vaimsed puudused ning palju muud. Kui täiskasvanu oskab teistsuguste inimeste suhtes tolerantseks jääda, siis lapsed ei oska oma vähese elukogemuse tõttu neid aktsepteerida. Lapseeast algav sotsiaalne tõrjutus mõjutab inimest tema isiksuse kujunemise kõige tundlikumal perioodil (Kraav, Kõiv 2001). Tõrjutud lastel puudub sageli enesekindlus, julgus ja turvatunne. Neil on suurem oht koolist välja kukkuda, mõnuainete küüsi ja kuritegelikku maailma sattuda. Harvad ei ole juhtumid, kus laps kannatab koduvägivalla all. Lapsed näevad pealt oma vanematevahelist vägivalda ja kogevad ka neile endile suunatud väärkohtlemist (Kraav, Kõiv 2001). Väljaspool kodu võib sellise pere lapse käitumine olla väga erinev. Nad võivad olla
Kui me oma kodukoha arhitektuuri armastame, siis õpib seda nägema ja armastama ka meie laps. Kui ema loeb luuletust, jagab ta vaimustust lapsega. Laps ei pruugi esialgu mõista kõikide sõnade tähendust, aga ta naudib luuletuse rütmi. Ema saab kultuuripärandit edasi anda ise sellest lugu pidades, sest leegi süütamiseks peab ise põlema. Miks sünnib muusikute peredes sageli muusikuid, kunstnike lastel on aga kunstikalduvus nii loomulik? Sellepärast, et laps saab kõige tundlikumal eluperioodil kaasa armastuse muusika või kunsti vastu. Keskkond valmistab last ette ja ühel päeval ongi ta valmis maailma üllatama. Oma meeleorganitega on ta kogunud endasse uusi oskusi ja teda ümbritsenud vaimustust. Mõni alateadvuses talletatud elamus, meloodia või pilt võib kunstnikku veel aastaid inspireerida. Meil kõigil on, mida anda lapsele pikale teekonnale kaasa, ärgem vaid unustagem oma püha kohust. Kodu mõju on lapsele suurim kõikidest teistest mõjudest
annaabi.ee 
