Cyrllius Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek, oli tuntud nii helilooja kui ka muusikapedagoogina.Teda tunti ka kui ühte rahvalaulude tundjat. ELUKÄIK Cyrllius Kreek sündis Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss
Metsa jäänud elanikud mõistavad hukka külasse kolijad ning taunivad küla kombeid ja elatumismeetodeid, külaelanikud aga loodavad, et metsainimesed assimileeruvad ning unustavad vanad viisid. Praeguse Eestiga võib siinkohal näha sarnasusi kui üha enam euroopastutakse ning tähtsustatakse Euroopa Liitu kuulumist Eesti iseseisvuse ja ees. Metsakultuuri olulisemaks aspektiks on ussisõnade valdamine, külaelanikud on selle unustanud ja peavad ussisõnade tundjat saatanlikuks, selline lähenemine viitab keele kadumisele. Ka tänapäeval on see probleemiks kui üha enam tähtsustatakse inglise keelt ning rahvuskeeled hääbuvad. Keele ja kultuuri säilitamise relvana on Kivirähk leidnud kujundliku väljundi Põhja Konna näol. Vanade eestlaste salarelv Põhja Konn magas ürgkoopas ning tuli oma rahvale appi kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Sellega on väljatoodud rahva ühtne jõud, mis võimaldab jõuda eesmärgini
Ta hakkas seda teadlikult koguma ja üles kirjutama. Teda huvitab ka rahvalik kõnemaneer ja ajalugu. Ta hakkab tudeerima Karamzini teost ,,Venemaa ajalugu". Ta on seda juba lugenud pärast lütseumi lõpetamist, aga just Mihhailovskojes hakkas ta seda põhjalikumalt uurima. Suur probleem seisneb selles, mis paneb ajaloo käima kas selleks on suurkujud või rahvas? Nii sündiski ,,Boriss Godunov", mis tegelikult näitas Puskinit kui väga sügavat Shakespeare'i tundjat. Lõuna perioodil hakkas ta õppima inglise keelt. Ta pani pr-keelse tõlke ja inglisekeelse originaali kõrvuti ning hakkas seda tõlkima. Tema huvide hulka tuleb ka dramaturgia. 1825. aasta muutus ka Puskini jaoks väga raskeks. Aleksander I tundis otsest viha Puskini vastu, kuna Puskin puudutas Paul I surma teemat. Puskin julges sellest kirjutada muidugi ainult vihjates. Oodis ,,Priiusele" on sellest juttu. Al arvas, et Puskin oli tänamatu, et teda hariti tsaaripalee kõrval
Te saate ju kõik tast aru, miks te siis ilmaski ei räägi!» «Ega me saksad ole,» urises Priidu. «Saksad ole!» osatas Krõõt. «Vaata nokameest! Sina palju tead, mis sa oled! Kui sa saksa keelt räägiksid, siis näeksid kõik kõhe, et sa pärisori ei ole.» «Saksamaal on kõik pärisorjad -- sakslased,» ütles sepp. Kahju küll, et ta seda ütles, sest nüüd oli Krõõdal põhjus käes otsekohe tema kallale kippuda: «Katsu mul suurt Saksamaa tundjat! Tahad vist uhkustada, et sa mööda jumala maailma hulkumas oled käinud? Mis sa siis nüüd õige enesest arvad? Ah? Rumal ori sa oled ja selleks sa jääd. Armust on sind natuke vallali lastud -- nüüd tema suur ninamees! Vaat sulle! Oma silmigi ei 142 tohiks sa meie kui vabade inimeste poole üles tõsta!» «Kuule, ema, ilma sinuta oli meil siin üsna mõnus istuda,» ütles Priidu haigutades. «Vait!» kärgatas ema. «Sina-seisad alati tema eest, aga sellele sa ei mõtle, et ta sinu
annaabi.ee 
