1. Milline on seos Sokratese ja Isebeli vahel? 2. Miks saab Martin Justust iseloomustada fraasidega "tundevaene mõistuslikkus" ja "sotsiaalne konventsionaalsus" (ühiskondlikult kombekohane)? 3. Milline on Martin Justuse vaatepunkt tekkinud olukorrale Isebeliga ning millest tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks
seljataga niisama paigal. Nimelt võtab ta vaasist salaja lilli ning murrab neid siis tükkideks, loopides need seejärel hooletult maha. Ta ei tee seda muuseas või justkui möödaminnes. Tema tegevuses on näha viha ning raevu, mida ta nende lillede peal välja elab. Vaatajais võib see tekitada küsimusi ning rahutust, kuna täpselt ei ole aru saada, miks ta seda teeb. Kuna Hedda püüab olla väga vaoshoitud ning tundevaene, siis võib arvata, et ta teatud olukordades, mil teiste ees olles ei saa enda tundeid näidata, elabki ta neid tundeid ettejuhtuvate asjade peal välja. Pole raske uskuda, et inimesel, kes enda abielu ning eluga rahul ei ole, ongi pidevalt sisemised konfliktid ning kohati ka raev. Pingetele ning rahulolematusele viitavad märgid ka Jörgeni poolt. Olgugi et etenduse jooksul on näha, et Jörgen on tunduvalt elavam ning naerusuisem kui Hedda, reedavad tedagi
vabaõhumaaliks. Impressionistlik maal on kergesti äratuntav. Selle esimeseks tunnuseks on asjaolu, et kunstnik püüab edasi anda ilmastikutingimusi, aastaajast rääkimata. *Postimpressionism: Osa impressioniste pettus juba paari aasta pärast taolises hetke peegeldavas kunstis ning püüdis luua midagi püsivamat või siis subjektiivsemat. Neid kunstnike hakati nimetama postimpressionistideks. Kuulsaimad selle suuna tegelased Van Gogh ja Cezanne. Nad arvasid et impressionistide kunst on tundevaene ja et kunst peab väljendama kunstniku hingeseisundit. *Sümbolism: Sümbolism levis 19. ja 20. sajandi vahetusel üle Euroopa ning puudutas paljusid kunstnikke. See vool tekkis reaktsioonina igava igapäevaelu kujutamise vastu. Tunnuseks väljamõeldud, ebareaalne, süzee, sobisid ka legendid, muinasjutud, religioon. Maalimisviisilt sile ja idealiseeriv, realistlik või moekalt juugendlik. *Juugend: Juugend oli stiil, mis levis 19. ja 20
annaabi.ee 
