Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ). Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks ,,hobuse" mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga 12 paljud üksikkujutlused. Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus
V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ). 18 Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks ,,hobuse" mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga paljud üksikkujutlused. Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus. Kirjutatud sõna ,,hobune" mõistmiseks
kindel piirkond, siis selle järgi saame me teada, et mis on teadvuses. See on aju üldine omadus, mitte ainult mõnes ühes aju piirkonnas. Niiviisi ongi selline aspekt ülispetsiifiline. Teadvuslik kogemus ja selle muutumine võib ilmneda näiteks värvides, nägudes, helides, liikumises jne. Selline avaldumine sõltub aju väga kindlast piirkonnast. ( Aru 2009, skeptik.ee ) Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks „hobuse“ mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga paljud üksikkujutlused. Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus. Kirjutatud sõna „hobune“ mõistmiseks
annaabi.ee 
