loodusesse sulandumise taotlusi. 4) Underlikkus on samuti ornamentaalsus ja väljapeetud stiliseeritus. Looming: Sonetid 1917 (läbimurdeteos, üks kuulsaim luulekogu Eesti kirjandusloos, revolutsiooniline) Eelõitseng 1918, Sinine puri 1918, Verivalla 1920, Pärisosa 1923 (need teosed n-ö vahemäng, esindavad tollast sotsiaalekspressionistliku stiili, toimub ühiskonnatemaatika läbimurrang, värsialgused hakkavad tundepaisutust märkima ja neil on isiklik ja erootiline sisu) Hääl varjust 1927 (sügavam, tumedam) Rõõm ühest ilusast päevast 1928, Õnnevarjutus 1929, Lageda taeva all 1930, Kivi südamelt 1933, Mureliku suuga 1942 (kolmanda perioodi algus, üleminekukogu), Sädemeid tuhas 1954, Ääremail 1963 (ilmunud Rootsis, pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad). 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. Psühholoogiline proosa:
teoseid. kui merovingidel li see vaid nglismaalähistel siis nüüd ilmuvad need arvukalt ka saksamaal, parntsusmaal jne. Nüüd ka mungad ise illustreerivad raamtuid. Üks tuntumaid miniatuurkunst teoseid on Ebo palveraamatus. Karolingide ajastu miniatuurmaalikunstile on eeskujuks bütsants. varasemad on omapärasemad kui nppd laähtutakse lääneeuroopas bütsantsis. Sama head taset küll mingad ei saavuta aga nende munkade puhul võin nähe suuremat tundepaisutust. enamasti on maalid rahulikud ja pühak ja valitseja võib olla mõjuka pilguga. Võib olla ka rahulik nagu ebo palveraamatust pühak. edasi on antud suuremat tundelist inteniivsust. 9. sajandi tene pool on täidetud sõdadsest ja uueks nuhtluseks on skandinaavia viikingide rüüsteretheked. lagunevad karl suure ja tema poegade riigid. tekib palju väikesed riike. 10. sajandil algab uus allakäik. üüakse normannid läne euroopast välja, peamiseks relvaks pole mõõk vaid rist
Suitsu luule. Tõi kaasa esteetika tugeva teisenemise ja moraali ja kirjanduse vahekordade muutumuse. 1918 "Eelõitseng" "Verivalla", "Pärisosa" n-ö vahemäng. Esindavad laias laastus tollast sotsiaal- ekspressionistlikut stiili. Toimub väga selge ühiskonnatemaatika läbimurrang. Ekspressionistlik periood jääb lühikeseks. Kui me räägime Siuru ajal ekstaatilisusest, siis 1920ndate alguses see jätkub, aga teiste motiivide kaudu. Värsialgused hakkavad tundepaisutust märkima ja nendel on väga isiklik ja erootiline sisu. * "Ekstaas" Underi loomingus hakkab selgemini välja tulema see, mis muutub. Muutub muidugi see, et alastiolemise manifesteeringut hiljem ei tule. 1920ndate lõpus ja 1930ndatel isikliku soovi või iha deklaratsioon taandub ja hakkab tekkima tunne, et isiklikud soovid ei juhi maailma, vaid mingid kõrgemad jõud ja printsiibid. "Ja äkki tuli käsk.." heroilist paatost on küll, enam pole tema veri, mis teda suunama hakkab