rasvkoele. Sarvkiht on halb soojusjuht, mistõttu kaitseb sügavamaid kihte kuivamise eest. Pigment melaniinis neeldub ultravioletne kiirgus, kaitstes organismi kiirguskahjustuste eest. 3 Nahapinna ph on 5,0 6,0, mis aitab neutraliseerida keemilisi aineid ja hävitada mikroobe. Sama toimet avaldavad ka rasu ja higinäärmed, seepärast liigne pesemine nõrgestab naha kaitsefunktsioone. Nahk on inimese tundeorgan, mille kaudu tuntakse valuaistingut, puudutust, rõhumist, vibratsiooni, sooja ja külma. Peale selle täidab nahk sekretoorset ja ekskretoorset ülesannet. Inimese higi keemiline koostis muutub sõltuvalt inimese üldseisundist ja eritatava higi hulgast. Näiteks haigestumise korral, kui häirub ainevahetus, ilmuvad higi koostisesse seal tavaliselt mitteesinevad ained (suhkruhaiguse korral suhkur). Higi aitab organismil vabaneda arseenist, joodist, broomist, hiniinist jt
väikseid lapsi. 1. NAHA EHITUS JA NAHA PÕLETIK Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Nahk (Cutis) on keha väliskate ja kõige suurem organ. Nahal on mitmeid elutähtsaid funktsioone. Ta kaitseb keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis, on vere- depoo, nahk on ka tundeorgan ja lisaks on nahal sekretsioon-, respiratoorne ja aine- vahetusfunktsioon. Nahas moodustatakse päikesevalguse toimel D-vitamiin. Nahk jaotatakse kolme kihti: epidermis e. maarasnahk, dermis e. pärisnahk ja subkuutis e. alusnahk. Naha paksus on 1-4 mm, kogupindala 1,5-2 m² ning kaal 4 kg. Kõige paksem on nahk peopesadel ja jalgadel ning kõige õhem silmalaugudel ja huultel. Erinevad füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja bioloogilised tegurid
Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid). Kakkudel erakordselt terav kuulmine, mis võimaldab saaki püüda kottpimedas. Nahkhiirtel ulatub tajuvõime 120 000 Hz- ni. Seda nn. ultraheli toovad nahkhiired ka ise kuuldavale, kasutades seda pimedas orienteerumisel kajalokatsiooni abil. Paljudel linnuliikidel ja putukatel on silmas veel neljas tüüp retseptoreid, mis erutuvad ultravioletses sagedusalas. Roomajatel täiendav keemiline tundeorgan - Jacobsoni elund. Kaheksajala kompimine. Inimesele tundmatud meeled loomadel. 1)madudel esineb paariline meeleelund, mille abil nad tajuvad saakobjekti soojuskiirgust ja suudavad selle abil hinnata objekti suunda ja kaugust 2)paljud linnud, mesilased ja isegi bakterid tajuvad Maa magnetvälja ja kasutavad seda orienteerumisel. 3) mõnedel kaladel (näit. elektriangerjal) on elektriorgan, mille abil nad loovad enda ümber magnetvälja. Peas asuvad retseptorid tajuvad selle välja muutusi, mida
värviline (võrreldes näiteks teiste loomarühmade värvikirevusega) • putukatel, roomajatel, kahepaiksetel ja kaladel on üldiselt värvustaju parem kui inimesel. Ka putukad tajuvad, erinevalt inimesest, ultravioletti. Keemilised meeled (haistmine, maitsmine) – Paljudel loomadel (imetajail, putukail jt) on keemilised meeleorganid märksa tundlikumad kui inimesel • liblikas tajub partneri suguferomooni lõhna sadade meetrite kauguselt • roomajatel esineb täiendav keemiline tundeorgan - Jacobsoni elund. Imetajatel on selle analoogiks ninas paiknev vomeronasaalorgan, mis inimesel on taandarenenud • koera lõhnataju on üldtuntud ja seda kasutavad inimesed kurjategijate jälitamisel, pommide ja narkootikumite tuvastamisel jt eluvaldkondades. Kompamine –• näiteks kaheksajalgadel on kompamismeel väga kõrgelt arenenud. Loomadel esinevad meeled, mis inimesel puuduvad:
annaabi.ee 
