Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldub ka tema mitmetes teostes. 14 aastaselt sai Pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsioonieriala tudeng. Pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid,aktiivseid ja keerulisi rütme. Eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Eriliselt köitis teda Vene muusika. Suur osa teoseid seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. NEOKLASSITSISM Tunti huvi varasemate stiilide vastu. Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust külakoloriidist. IGOR STRAVINSKI Sündis Peterburi Maria Ooperiteatri aadlikust solisti pojana ning sai mitmekülgse hariduse. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna kuid õppis eraviisiliselt kompositsiooni,harmooniat ja orkestratsiooni Rimski-Korsakovi juures. Pärast I maailmasöda viibis Sveitsis, hiljem Prantsusmaal ning pärast seda elu lõpuni Ameerikas.(emigreerus) Kirjutas balettidele.
· Claude Debussy · Maurice Ravel Impressionistlikud kirjanikud: vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. · Friedebert Tuglas · Villem-Grünthal Ridala 2. Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Harmoonia ja orkestratsioon lihtsustusid. Maalikunstis: joon kontuur geomeetrilised põhivormid · Jacques-Louis David · Jean Auguste Dominique Ingres Kirjanduses: lähtus enamasti sümbolismist ja impressionismist taotles kainet stiilitäpsust. · Betti Alver · Paul Valery Muusikas: tekkis esimese maailmasõja järel ning üritas omal moel korrastada atonaalset segadust Iseloomulikeks joonteks:
geomeetrliste vormidega (1907. Aasta näitus Prantsusmaal). · Picasso stiliseeris klassitsismi (Ingres) ja baroki (Velazquez) maale. Neoklassitsismi tunnusjooned muusikas · Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni (heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule, orkestriseade) lihtsustumine (loobutakse romantismi tundelisusest, impressionistlikust kõlakoloriidist). · Väärtustatakse selget meloodilist joonist. · Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. · Rütmiline motoorsus · Omal kohal on ka vaimukus, paroodia, iroonia, grotesk. · Stilisatsioonid Heliloojad · Igor Stravinski Looming · Igor Stravinski tähtsus 20. sajandi muusika kujunemisesloos on erakordselt suur. Tema avatus kõigele uuele ning samas vanade meistrite loomingu põhjalik tundmine oli erakordne.
temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin.(Wikipedia) Kuna Neoklassitsism tekkis esimese maailmasõja järel üritas see omal moel korrastada atonaalset segadust. Neoklassitsismiga Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Toetuti rohkem klassikaliste vormiskeemidele, kuid sellega ei jäljendanud otseselt küll klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid peeti siiski lugu klassikalisest vormist ning eelistati ka edaspidi selget meloodilist joont.(Annaabi) Muusikat kuulamiseks:https://www.youtube.com/watch? v=E4zIvvkhcM&list=PLF9B8DBCFC87119BC Igor Stravinski oli Venemaa, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist
Manuel de Falla (1876-1946) mitmesugused helilaadid (pentatoonika, täistoonhelilaadid jt). Ottorino Respighi (1879-1936) Vormiosade piirid hägustusid (vabalt voolav vorm). Eelistati programmilis muusikat. NEOKLASSITSIM Igo Stravinski (1882-1971) Tunti huvivarasemati stiilide (barokk, renessanss ja klassitsism) vastu.Loobuti Tekkis 1920. aastatel Balletid ja 1920. aastate romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Lihtsustusid Euroopas looming harmoonia ja orkestratsioon. Meloodiline joonis ja vorm olid klassikaliselt Paul Hindemith (1895-1963) väljapeetud. Sageli kasutati polürütmikat ja polütonaalsust. Bela Bartok (1881-1945) Benjamin Britten (1913-1976)
annaabi.ee 
