siseelundite ja soonte silelihaskiude, südamelihaskiude, näärmeid. 3. Branhiomotoorsed tuumad (nucl motorius n trigemini, n facialis, ambiguus, spinalis n accessori) paiknevad mediaalse rea tuumadest ventrolateraalsemalt, innerveerivad vistseraalkaartest arenenud vöötlihaskiude. 4. Somatosensoorsed tuumad (nucl mesencephalicus n trigemini, pontinud n trigemini, spinalis n trigemini) saavad tundeimpulsse peapiirkonna nahalt, limaskestadelt, liikumisaparaadilt. 5. Vistserosensoorsed tuumad (nucl solitarius 7,9,10) saab tundeimpulsse siseelunditelt ja soontest. 6. Meeleelundite tuumad (nucl gustatorius, cochlearis ant/post, nucl vestibularis sup/inf/med/lat
tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele c) Külgväät – siin on umbes võrdselt nii sensoorseid kui motoorseid juhteteid Funktsionaalselt jaguneb seljaaju 31-ks segmendiks (8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 õndra!), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve. Seljaajunärvid e. spinaalnärvid nervi spinales: Seljaajust väljuvad närvikiud moodustavad mõlemal pool seljaaju kaks kimpu: a)eespool väljuvad
surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde. Prefrontaalses ajukoores kestab uhenduste loomine närvirakkude vahel vähemalt 30. eluaastani. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Spinaalnärvid väljuvad seljaajust, kraniaalnärvid peaajust. Olenevalt funktsioonist võivad kraniaalnärvid olla peamiselt tundeimpulsse vastuvõtvad ehk sensoorsed ehk aferentsed, impulsse väljasaatvad ehk motoorsed ehk eferentsed või kombineerida endas mõlemat tüüpi närvikiude. Kraniaalnärvid jagatakse meeleelundite, somiidilihaste ja branhiaalkaarte närvideks. Seljaaju segmentaarse aparaadi juurde kuulub 31 paari spinaalnärve. Iga närvipaar moodustab koos seljaaju hallaine vastava osaga närvisegmendi, mida nim spinaalsegmendiks. Spinaalsegment on kehasegmendi osa ja innerveerib selle dermatoomist, sklerotoomist ja
FUNKTSIONAALSED TSOONID Sensoorsed tsoonid - arenenud alaarplaadist - sisaldavad side- ja väädineuronite kehi - väädineuronid moodustavad sensoorseid tuumi, mis on närvide lõpptuumad Motoorsed tsoonid - arenenud basaalplaadist - sisaldavad ventraaljuure neuronite kehi - ventraaljuure neuronid moodustavad motoorseid tuumi – närvide algustuumad Somatosensoorne tsoon - paikneb dorsaalsarves - Nuclei proprii (B8) saavad dorsaaljuure neuroneilt tundeimpulsse, mis pärinevad nahast - Nuclei thoracicus (B9) paikneb dorsaalsarve basis’e mediaalses osas võtab vastu tundeimpulsse, mis lähtuvad liikumisaparaadist Vistserosensoorne tsoon - põhiliselt substantia intermedia’s - tuumad puuduvad, sest neuronikehad on hajutatult Vistseromotoorne tsoon - substantia intermedia’s - Nucleus intermediolateralis (B10) sümpaatiline (vegetatiivne) tuum külgsarves - Nuclei parasympathici sacrales (B11)
annaabi.ee 
