keel jne. Loetelust võib aru saada, et kõik nad on väga kitsalt seotud omavahel. Ühest nendest tahaks rääkida põhjalikumalt. Taju Taju see on kujude ja nähtumuste koos nende erinevate omadustega ja osadega peegeldamine nende otsesel mõjumisel tundeelunditele, ehk taju on protsess, millises inimene võtab vastu ja viimistleb igasuguse info, mis saabub ajudesse tundeelundite kaudu. Taju astub nagu mõtestatud (kaasa arvatud otsuse tegemine) ja märgitud (seotud kõnega) süntees, mis koosneb igasugustest aistingutest. Ja need aistingud on saadud erinevatest objektidest või keerulistest ilmutustest. Just taju on tihedasti seotud informatsiooni transformatsiooniga, mis tuleb väliskeskkonnast. Sellega moodustatakse kujud, mis pärast kasutatakse tähelepanu, mälu, mõtlemise ja emotsioonide tegemise juures. Sõltuvalt
kiudude keemilisest koostisest ja ehitusest sõltuvad nende tugevusomadused, venivus, elastsus, vastupanuvõime mitmesugustele kahjulikele teguritele jne. Kui materjalil või tootel puudub info tema kiulise koostise kohta, tuleb seda vajadusel uurida. Pika tekstiiliajaloo jooksul on välja töötatud terve rida meetodeid ja võtteid kiudude tuvastamiseks. Lisaks organoleptilisele määramisele, kus materjali uuritakse inimese tundeelundite abil, kasutatakse põlemisproovi, keemilisi uuringuid, mikroskoopiat jm. Kuna mõningad kiud põlevad ühtmoodi ja põlemist mõjutavad materjalide viimistlemisel kasutatud ained, võimaldab põlemisproov määrata kiudude liiki vaid ligikaudselt, määrates kiudude kuulumise ühte põhirühmades: tsullulooskiud, villakiud, sünteetilised kiud. Üsna harva saab põlemisproovi alusel määrata kiuliiki täpselt. 3. Töö käik 3.1 Töö ülesanne 1
suhted. Organismile on pidevalt suunatud suur hulk ärriteid ehk stiimuleid, mis esindavad mitmesuguseid energiavorme. Organismisisene infotöötlus põhineb ühelt poolt ainult elektriliste signaalide (närviimpulsid) või keemilisele infovahendusele (ülekandeained, hormoonid). Tundeelundid muudavad eri energiavorme esindavad ärritused närviimpulssideks st. organismile arusaadavaiks. Selleks muundamiseks võimelisi tundeelundite rakke või rakuosi nimetatakse retseptoriteks ehk vastuvõtjateks. Meeleelundite funktsioonide kohta kasutatakse ka üldnimetust sensoorsed funktsioonid. Inimorganismi retsepotorid võivad ühtekokku registreerida paarkümmend eri tüüpi ärritust ja võib leiduda veel tundmatuid retseptorliike. Retseptorrakk on seotud närvirakuga, mis vahendab informatsiooni. Stiimul on aistingule vastav ehk adekvaatne, kui tunderetseptor on eriti tundlik just selle liigi energia suhtes.
annaabi.ee 
