Neil puudusid hambad ja toitu haarasid lõugade teravate servadega. Toes oli kõhrest. Väikesed rüükalad oli 3-4 cm pikkused, suuremad ja harvemad olid kuni 11 meetri pikkused. Eesti aladelt on leitud palju Devoni ajastu erinevate rüükalade luuplaate. Nüüdseks on välja surnud. (fossiilid.info) 10.2 Luukilbilised kalad Luukilbiliste pead kattis ühtlane kilp ja nende silmad olid lähestikku selja poole. Keha tagaosa oli kaetud soomustega, tundeelundid asusid silmade taga, pea äärel. (fosiilid.info) 10.3 Vihtuimsed kalad Vihtuimseid kalu leidub Eestis Devoni kivimitest, mis on ühtlasi ka Devoni ajastu tähtsamateks kivististeks. (fossiilid.info) 11. Taimefossiilid Taimefossiilide esindatus Eestis ei ole kuigi rikkalik. Külla ga võib erandiks pidada vetikaid, keda on Eestist palju leitud. Mineraalse toesega niinimetatud lubivetikaid leidub Eestis nii Ordoviitsiumi kui Siluri kivimites
Käigujalad, 5-lüliliste käppadega, mida katvad näsad võimaldavad püsida siledatel pindadel; tagumine jalapaar kõige pikem; kolm jalapaari. Võib esineda lennuaparaat (taandarenenud); tiibu kasutavad hüpete pikendamiseks või stabiliseerimiseks. Rindmik koosneb kolmest omavahel liikuvalt seotud lülist. Pikliku kujuga tagakeha liitub viimase rindmikulüliga jäigalt; tagakeha koosneb 8-10 lülist. 11. tagakehasegment on taandarenenud kaheks lühikeseks jätkeks, tundeelundid. Selts: Termiidilised (Isoptera) Termiitid on mitmekujulised; jagunevad: töölised, sõdurid, emased (,,kuninganna") ja isased (,,kuningas"). Töölised: pikkus alla 1 cm. Värvuselt valkjad. Pea ümmargune ja äärmiselt liikuv. Silmad tugevasti redutseerunud või puuduvad. Tundlad pikad, niitjad. Hästiarenenud haukamissuised. Rindmikulülid kergesti eristatavad. Tugevad jooksujalad. Tagakeha silindriline; tipul paiknevad 2-5-lülilised tundlikud urujätked. Kehakate väga õhuke
Subjektiivne meelefüsioloogia tegeleb aistingute ja tajudega. Meelte poolt analüüsitavad stiimuli omadused on: modaalsus, ärrituse intensiivsus, lokalisatsioon, ajalised suhted. Organismile on pidevalt suunatud suur hulk ärriteid ehk stiimuleid, mis esindavad mitmesuguseid energiavorme. Organismisisene infotöötlus põhineb ühelt poolt ainult elektriliste signaalide (närviimpulsid) või keemilisele infovahendusele (ülekandeained, hormoonid). Tundeelundid muudavad eri energiavorme esindavad ärritused närviimpulssideks st. organismile arusaadavaiks. Selleks muundamiseks võimelisi tundeelundite rakke või rakuosi nimetatakse retseptoriteks ehk vastuvõtjateks. Meeleelundite funktsioonide kohta kasutatakse ka üldnimetust sensoorsed funktsioonid. Inimorganismi retsepotorid võivad ühtekokku registreerida paarkümmend eri tüüpi ärritust ja võib leiduda veel tundmatuid retseptorliike. Retseptorrakk on seotud närvirakuga, mis
annaabi.ee 
