Kokkuvõte Raamatu- ja lugemisajalugu kujutasid endast 1970.1980. aastatel väga olulist uue kultuuriajaloo eesliini, kus töötati välja mitmed üldised teoreetilised arusaamad kultuuriajaloo eesmärkidest. Alates 1990. aastatest on raamatu- ja lugemisajalugu hakatud üha enam käsitlema osana kas üldisemast kirjakultuuri ajaloost (kõik kirjasõnaga seonduv) või siis kommunikatsiooniajaloost (ideede ja teabe ringluse uurimine möödaniku kultuurides). Tundeajalugu 1980.1990. aastatel esile kerkinud tundeajalugu ei ole selgepiiriline suund, vaid selle all käsitletakse võrdlemisi eri-ilmelisi nähtusi: meelte, tundmuste, tunnete, tajude jne ajalugu. Ehk siis kõiki psühholoogilisi nähtusi, mida on võimalik historiseerida. "Tundeajalugu" on vaid üks võimalik katusmõiste. History of senses, sensory history, history of sensibilities, history of emotions jne. Lähtekoht
rõhk teoreetilisele reflektsioonile. Lisaks empiirilistele uurimustele on mõlemas suuna sees kirjutatud palju manifeste ja teoreetilisi artikleid ☼ Nii Alltagsgeschichte kui ka microstoria muutusid kiiresti väga populaarseks, kuivõrd nende esindajad kirjutasid teemadel, mis huvitasid laiemaid lugejaskondi – põnevad episoodid, lihtinimeste maailmavaade, ja tegid seda üldjuhul ligipääsetaval moel. 21.04 Tundeajalugu ☼ üks menukamaid suundi kultuuriajaloos ☼ 1980.-1990. aastatel ☼ historiseerima psühholoogilisi nähtusi ☼ emotsioonid ei ole ainult bioloogilised nähtused; vaid ka kultuurilised nähtused, muutuvad ajas ja neid saab uurida ☼ kuidas me võtame vastu tundeid, kuidas näitame neid ☼2 tasandid:1. tunnete endi uurimine (mida inimesed võiksid tegelikult tunda), uurida pertseptsioone (=taju) ja nende muutustega ajas. 2
suuda mõista neid mõtteviise või uskumusi, mis seisid nende taga. • Marc Bloch: tunded ja ettekujutused on oluline ajalooaines Mentaliteediajaloo kokkuvõtteks • Kuigi mõistena ei ole mentaliteediajalugu tänapäeval enam kuigi populaarne, siis mentaliteediajaloo ideed elavad mitmel moel edasi paljudes teistes tänapäeva kultuuriajaloo suundades (ajalooline antropoloogia, tundeajalugu, argipäeva ajalugu jne). • Mentaliteediajaloo keskne probleem on mõiste ‘mentaliteet’ ebamäärasus: kas igal ajastul on üks mentaliteet? kuidas seda mentaliteeti tuvastada? kuidas mentaliteet muutub? jne. Kuna tegemist on algselt prantsuse mõistega (mentalités), siis on probleemid osaliselt ka tõlkelist laadi – mentalités ei ole kadudeta teistesse keeltesse tõlgitav Mis on rahvakultuur? • Nimetamise probleem erinevates keeltes: ingl. k
annaabi.ee 
