http://www.youtube.com/watch?v=fYHVKvHhGlU Fimimuusika mulle: Olen vaadanud paari tummfilmi (´´Noor pensionärr´´) ja neist on ikka päris raske aru saada, seega on filmimuusika minule väga tähtis, et ma paremini mõistaks filmi sisu. Filmimuusika paneb mind filmi paremini sisseelama, kui on õudne koht ja muusika vastav, siis on ikka päris kõhe tunne, või kui on rõõmus koht ja elav muusika tasutaks, tundubki rõõmus koht rõõmsamana ( tummfilmis, pidi nägudest ja kehakeelest välja lugema, mis emotsioonid parasjagu valitsevad).
Maastiku avaldamine — ei mahu ühte kaadrisse (nt. panoraam, zoom) Sündmussuhete loomine — näiliselt erinevate sündmuste sidumine, detailide näitamine Zapruderi fenomen - juhuslik inimene, kellel oli juhuslikult kaamera, filmis juhuslikult Kennedy tapmist ehk juhuslikult mingi erilise sündmuse kaadrisse püüdmine. ———————————————————- Süntees — korraldamise ja kombineerimise kunst Episoodi kujundamine: Vahetiitrid tummfilmis — dialoogi ja selgituse vahendamiseks Kulešovi efekt — Vastandusel põhinev süntees: • Tegevusühikud • Filmimisühikud • Plaanid • Valik • Järjestamine • Seosed • Kombineerimine Plaanid on montaaži objektiks Plaanikompleksid → montaaž (Sergei Eisenstein) • Näitame sündmusi ja mitte piltide rida. • Plaanivahetus olgu nähtamatu. • Monteeritavus Telgjas järjepidevus — ühe ja sama sündmuse kaht järjestikust momenti
futurismi ja kubismiga ning esimest peetakse suuresti Saksa nähtuseks. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Saksa filmikunstis võib ekspressionismiperioodi pidada nö tumedaks ajastuks, kus õudus- ja ulmefilmidel oli oma kindel koht. Selle perioodi inimesi kajastati kunstis enamasti inetute ja õudustäratavatena. Tummfilmis rõhutasid emotsioone tihti ülepakutud ilmed ja zestid. Saksa ekspressionismi heaks näiteks on Friedrich Wilhelm Murnau (1889-1931) "Viimane inimene" Emil Janningsiga peaosas. 1920ndate Saksa filmikunsti üheks oluliseimaks suundumuseks oli kujunenud kammerdraama (kammerspiel), mille ideed kandis ka nimetatud film. Selle süzees kohtuvad kaks maailma lihtne agul oma igapäevast rasket tööd rabavate
suhtluspartneri (kliendi) kuulamine, soovitused, asjakohased vahepalad (ehk nn small talk) ja tähelepanuavaldused kui ka kontakti lõpetamine. Eesti teenindajatele on ette heidetud ,,sõnadega koonerdamist" st, et sageli piirdutakse vaid lühivastuste (jah või ei) või nappide kuivade ja mitteteeninduslike repliikidega (On see kõik?). Harvad pole ka juhtumid, kus nõndanimetatud teenindamine toimub teenindaja poolt täielikus vaikuses (nagu tummfilmis). Seda ei saa paraku nimetadagi teenindamiseks. Muidugi tuleb vältida liigset familiaarasust. Oluline on, et teenindaja kõne oleks mõtestatud, arusaadav ja asjakohane. Kõige tüüpilisem kliendiga suhtlemise viis on tema küsimustele vastamine. Oskuslik vastamine kliendi küsimustele omab lisaks võimalusele pälvida kliendi rahuolu ka suurt (lisa)müügi potentsiaali. Kahjuks ei pööra klienditeenindajad tihtipeale esitatavatele
annaabi.ee 
